Täna käisin pidulikult Eesti saatkonnas uue passi taotlust sisse viimas. Tõusma pidin sel puhul lausa 8.30, mis kujunes ootamatult raskeks, kuigi maganud olin julgelt üle kaheksa tunni. Kogu päeva on olnud ilge unekas ja väsimus ja seetõttu lükkasin ka käimistrenni homse peale. Aga sellest natuke hiljem. Igatahes hetkel ma mõtlen õudusega, et kuidas ma jägmisel nädalal iga hommik 7.00 ärkama hakkan.
Aga sellest passi taotlemisest. Esialgu sain saatkonnas manitseda, et polnud oma soomesisesest aadressivahetusest elanikeregistrit teavitanud. Pärast seda kui ma olin viisakalt vea omaks võtnud, sai hakata passiasju ajama. Ja teada ma sain seda, et ma ei oska sõrmejälgi anda. Või siis lihtsalt mul on arvuti klõbistamisest sõrmed sellisteks arenenud, et neist korralikku pilti ei saa. Asetasin sõrme üht- ja teistpidi, aga ikka oli pahasti. Ametnik pidi lõpuks lausa oma kabiinist välja tulema ja aitama mul sõrme lugejale asetada. Siis tuli pilt välja, juhhei! Aga lisaks pidi ka vasaku nimetissõrme pildi tegema ... Jamasime sellega seal päris mitu minutit.
Samal ajal oli Aki autoga saatkonna kõrval mind ootamas ja tõusis vahelduseks autost välja, et värsket õhku saada. See oli ilmselgelt kahtlane tegevus, sest peagi hakkasid Eesti saatkonna kõrval oleva maja turvamehed teda huvitunult piidlema ja ka politseiauto sõitis paar korda mööda ning parkis end selle maja ette. Arvake ära, mis maja see oli? :) Muidugi Ameerika saatkond.
Nii et kui mina omadega valmis sain ja autosse istusin, oli meil ilmselgelt aeg lahkuda. Tõenäoliselt oleks muidu keegi tulnud pabereid küsima või muud taolist.
Muidu tänane päev on möödunud uimerdades. Esialgu oli plaan, et 3-4h peale lõunat võiks end metsarajale higistama vedada, ent laiskus tuli peale. Eile sai käidud ja oli hästi kerge ja mõnus olla. Vahel on selline lennukam tunne, et teeks lausa mitu tundi käimist. Ja siis on selliseid päevi, nagu mul oli laupäeval, et hing oli koguaeg paelaga kaelas ja jaksu ei olnud üldse. Sunniviisiliselt vedasin end läbi raja.
Hetkel ongi kaks rada meil siin lähiümbruskonnas kujunenud. Esimene on 22min hoogsa käimise kaugusel. Rada ise on 2,4km pikk, suhteliselt järskude tõusude ja langustega. Selle läbimiseks läheb umbes 23min ja tagasi koju jälle 22min. Teine rada algab 14min käimise kauguselt ja on märksa rahulikuma profiiliga st tõusud on lauged. Mulle täitsa meeldib see. Tõstab pulssi ja paneb higistama, aga samas ei pane pead huugama ja hinge kinni. Raja pikkuseks peaks olema midagi nelja kilomeetri kanti, nii et ka sellest ringist tuleb mulle kokku üle tunni aja hoogsat käimist.
Kuna täna jäi trenn vahele, siis homme enne lõunat peab end välja peksma. Režiim olgu ikka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar