laupäev, 18. juuli 2009

Saaremaal, osa II

Teine päev Saaremaal algas lubavalt - ilm oli suhteliselt ilus. Võtsime seekord ette Koigi raba. Matkarada kulges esialgu heinamaade vahel, siis metsas ja lõpuks jõudsime õige rabamaastikuni.


Tupsukesed

Põhiline liik rabas oli kiil, igasuguseid eri suuruses ja värvis isendeid lendas seal ringi.



Kuna olime oodanud tüüpiliselt vihmast ilma, siis soe suvepäike üllatas meid täiesti. Rabas muidugi praadis päike otse lagipähe. Aga see oli loomulikult parem kui vihmasadu, nii et ei saa viriseda. Rada kulges rada peamiselt ümber ühe järve, kus õitsesid vesiroosid.



Olime juba peaaegu jõudnud järvele ringi peale teha, kui äkki hakkas valju linnukisa. Esiteks lendas üks suuremat sorti lind meie kohal tiiru ja maandus ühe üksiku puu ladvas. Järgmiseks tuli mingisugune teine lind teistsorti lauluga (väga täpne kirjeldus eksole) meie kohal tiirutama. Ma ei tea, kas olime nende pesadele lähedal või polnud nad lihtsalt kaua inimest näinud, igatahes tegime peagi sealt sääred.


Koovitaja vist?


Ja selline oli teine lind.. oleks väga huvitav teada, millega tegemist.

Esimese määratlesime suhteliselt hea tõenäosusega koovitajaks, aga teisest pole üldse aimu. Kammisin küll raamatuid, aga sellest abi ei olnud.

Peale rabas käiku tegime paar detouri, ehk siis otsisime mingeid kohti, kuhu tegelikult välja ei jõudnudki. Üks neist oli Laidevahe looduskaitseala, mis pidi olema keeruline leida. No ja nii oligi. Kaardi peal näed suurt looduskaitseala eks, aga vat ei tea, millist külavaheteed pidi kõige paremini sinna lähedale saaks. Mingil hetkel loobusime. Teine oli Kuressaare linnulaht. Selle jaoks oleks pidanud ilmselt pika säärega kummikud olema.
Andsime seega järele ja läksime kohta, mis oli lihtne leida - Kuressaare jahisadam ja selle ümbrus. Ma ei teadnudki, et seal on kolm spa-hotelli praktiliselt kõrvuti. Huvitav, kas kliente ka kõigile jagub.

Lahesopis ujus luik koos poegadega - inetute pardipoegadega:



Rohkem selleks päevaks ilusat ilma ei lubatud. Kiskus pilve ja vihmale, seega kimasime majutuspaika Saaremaa Juustusnäck-vorstikesi sööma. Ilgelt nämmid muide. Nii kui kohale jõudsime, hakkas tibutama. Vihma kallas öö läbi ja ka järgmisel päeval - kui meie suundusime Sõrve säärele. See oli viga, nagu hiljem selgus. Sellest järgmises postituses.

Kommentaare ei ole: