Saaremaal, osa I

Peale tantsu- ja laulupidu jätkasime oma puhkust Saaremaal. Enne praamile minekut põikasime ka Pärnust vanaema juurest läbi. Pärnus oli muide merelähedasel puiesteel iga teine maja müügis. Ilusad suured puust villad, ent ostjaid ei paistnud olevat. Ilm sel päeval meid ei hellitanud (mis oli üldse nagu puhkuse läbiv teema), seega nägi rand välja selline:


Tühjus

Õhtul saime kenasti praami peale ning võtsime suuna Kuressaarde. Meil oli seal neljaks ööks üüritud tuba Piibelehe kodumajutusest. Väga meeldiv koht muide. Meil oli oma dušš ja wc, samuti wifi ja väike kööginurk teise toaga kahepeale.
Järgmisel hommikul väisasime Kuressaare lossi. Ilmast peab ka kohe juttu tegema - nimelt tibutas ja oli hall ja kole. Õnneks lossis oli suur püsinäitus, nii et veetsime seal lausa paar tundi vihma eest kaitstuna. Loomatopised, klaasikunst, Saaremaa ajalugu - kõik oli esindatud. Muuseumis oli ka väike väljapanek 2008. aastal kogemata avastatud Salme muinaslaevast. Sellest Eesti sajandi arheoloogialeiuks tituleeritud laevamatusest on juttu näiteks siin, väga põnev oli.





Järgmiseks tankisime kõhud täis kesklinna söögikohas, kus pakuti muuhulgas imehäid pastaroogi. Saime sooja sisse ja olime valmis jälle halli ilma kätte minema. Next stop - Kaali meteoriidikraatrid. Ma olen sellest vist juba varemgi rääkinud, aga minuarust on need ikka täielik petukaup. Kunagi klassiekskursioonil käies lootsin, et meteoriidikraater on ikka midagi põnevat ja ainukordset, aga tegelikult (oleme ausad eks) on see lihtsalt üks roheline lomp. See polnud muidugi aastate jooksul muutunud, aga no kohustuslik vaatamisväärsus ikkagi. Hoopis ilusamad olid Kaali küla niidud! Ma ei ole vist kunagi nii ilusat heinamaad näinud - Georg Otsal oli ilmselt õigus.



Päeva lõpetasime visiidiga saare loodeossa: Panga pank, Veere rand ja Jaagarahu muul. Kuna ilm oli, mis ta oli, avanes meile pangalt järgmine vaade:


Hall taevas ja hall meri

Rand aga oli punane:


Tegime ka väikese tiiru Jaagarahu lähedal, et kaeda üle minu Regio teedeatlasele märgitud Saaremaa suurimad kivikalmed või midagi taolist. Saime teisel katsel kaardi järgi õigele teeotsale ja jäime põnevaid leide ootama. Aga välja jõudsime - tüüpiline eks - kuhugi karjamaale. Lehmad põrnitsesid meid imestunult kui autoga edasi-tagasi vurasime. Koht oli tegelikult ikka õige, kuigi sinna mingeid viitasid ei näidanud. Keset lehmi seisis kergelt roostes silt, mis teatas, et siin asubki see muistiskalmete värk jne jne. Aga vot nii suurt turisti ma endast siiski ei leidnud, et üle elektrikarjuse lehmade keskele hüpata ja kivihunnikuid uurima minna. Selle asemel sõitsime tagasi Kuressaarde ja planeerisime oma järgmise päeva retke. Sellest aga juba hiljem.