teisipäev, 21. juuli 2009

Kuidas puugivaktsiini saada

Enne puhkust Eestis tuli mulle kogemata meelde, et müttame seal looduses ringi ja minul on puugivaktsiin vananenud. Mis sellel puhul teha - helistada muidugi kohalikku polikliinikusse, et tahaks süsti. See muidugi liiga lihtsalt ei õnnestunud, sest meie lähipolikliinik oli suveks suletud ja selle ülesandeid täitis üks teine polikliinik, pisut kaugemal asuv.

Helistamisajad olid seal argipäevadel kell 8.00-9.30 ja 13-14. Tavaliselt hommikul helistavad kõige äkilistemate probleemidega inimesed, nii et sel ajal ei pääse üldse läbi. Noh ja ma ei tahtnud ka õel olla, olemas võib ju olla hulgaliselt tähtsamaid põhjuseid helistamiseks kui mingi puugivaktsiin. Proovisin siis 13 ja 14 vahel. Läbi pääsesin umbes 20 minuti pärast. Rääkisin oma jutu ära, et ma varasemad vaktsiinid olen Eestis saanud ja nüüd oleks vaja uuendada, kui vastuseks teatatakse, et retsepti jaoks tahaks nad teada, mis nimelist vaktsiini mul varem on kasutatud.

Egas midagi, googeldan oma endise perearsti telefoninumbri ja helistan. Keegi ei vasta. Alles siis taipan, et Eestis on neil päevil jaanipäev ja kõik kohad suletud. Nii, mõne päeva pärast üritan uuesti. Saan õe kätte, kuulab mind ära ja palub tagasi helistada poole tunni pärast, et ta jõuaks mu paberid üles otsida. Helistan poole tunni pärast, ei kippu ega kõppu - keegi ei võta telefoni. Proovin mitu korda uuesti umbes kümneminutiliste vahedega. Hakkasin juba mõtlema, et nad ei tahagi mulle vastata :) Umbes paari tunni pärast saan kellegi kätte ja tõepoolest, neil on nüüd olemas minu ravimi nimi. Kell on just niipalju, et jõuan veel enne 14 läbi pääseda kohalikku polikliiniku numbril ja paluda neilt retsepti.

Kõik sujub selle hetkeni, kui mulle teatatakse, et retsepti kirjutamiseks läheb aega nädal. See tähendab seda, et saaksin retsepti sel reedel, kui lähen töölt otse laevale ja Tallinna. Okei, lepin olukorraga ja mõtlen, et lähen sellele järele peale puhkust. Õnneks ükski puuk puhkusel kinni ei hakanud ja no ilmselt muidu ka eelmisest vaktsiinist oleks mingeid antikehi veel veres olnud.

Nüüd siis täna otsustasin ometigi selle asjaga ühele poole saada ja sõitsin hommikul sinna polikliinikuse. Mulle oli öeldud, et õde teeb süsti argipäevadel kell 8-11. Googeldasin aadressi, toksisin selle navigaatorisse ja vurasin umbes kümne paiku kodust välja. Kõik seetõttu, et meie lähedal asuv polikliinik oli suvel suletud - sinna ma oleks osanud iga kell sõita. No see selleks. Jõuan siis kohale kuhugi Tikkurilasse ja otsin esialgu umbes 10 minutit parkimiskohta. Kuskilt vaikselt hakkab aga kohale jõudma, et Hakunila polikliinik ei või ju mitte olla Tikkurilas ... vaid peaks ikka olema Hakunilas (milline geniaalne avastus!). Seega telefonikõne Akile, et mis krdi aadressil see polikliinik ikkagi asub.

Aki imestab muidugi, et mida ma seal Tikkurilas teen ja kust ma sellise aadressi olen üldse leidnud. Väikse vihjena võin siinkohal öelda, et leidsin selle Vantaa linna lehelt - samast kohast, kus polikliinikute nimed olid. Ainuke viga oli selles, et kuigi olin Hakunila polikliiniku alalehel, ei olnud sel lehel mitte polikliiniku aadressi, vaid igal alalehel oli läbivalt alati Vantaa linnavalitsuse aadress ... doh. Noh, kui pea ei tööta, siis peavad jalad töötama eks. Igatahes sain õige aadressi, toksisin selle GPSi ja vurasin minema. Kohale jõudsin 10:42. Leekisin vastuvõttu ja sain isegi suhteliselt kiirelt retsepti. Siis tormasin apteeki, mis asus üle platsi teises majas ja jälgisin, kuidas apteekriõpilane tigukiirusel mingeid andmeid arvutisse toksis ja vaktsiini otsis.

10:50 sain rohu kätte. Silkasin tagasi polikliinikusse ja võtsin järjekorranumbri. Kell 11 sain järjekorda! Ja jõudsin ka koheselt õe vastuvõtule. Esimene asi, mida ta muide vaktsiinisüstalt pakendist välja võttes hüüdis, oli "Kohutav!" Mille peale mina muidugi ajasin silmad pärani ja hüüatasin "Mida??!" Siis ta võttis tegelikult sõnad tagasi ja pobises midagi lühikesest süstlast :) Hästi meeldiv õde oli tegelikult, mul pole ühtegi paha sõna tema kohta, aga esimese asjana ei sooviks ju kuulda õudushüüdeid personali poolt, isegi kui need on naljaga pooleks öeldud.

Aga vat kätte ma sain oma vaktsiini, nüüd on kogu käelihas hell mitmeks päevaks. Aega läks (ja higi ja vaeva), aga asja sai! Järgmine ettevõtmine on mul muide passi uuendamine ja mulle tundub (varasematele kogemustele toetudes), et mingi jama ma endale jälle kokku keeran ning teen asja keerulisemaks kui see tegelikult on.

Kommentaare ei ole: