Üllatuskülalised

Täna avanes magamistoa aknast välja vaadates ootamatu pilt: metskits mugis veranda kõrval asuvast lillekastist pruudisõle võrseid. Ühtäkki ilmusid välja kolm kitsepoega, kes suundusid kohe ahnelt piima jooma. No milline armas vaatepilt!
Pildid tegin kiirustades telefoniga, nii et kvaliteet on udune:



Kolm vaprat:



Järgmiseks tutvusid nad lillepeenratega ja mekkisid siit ja sealt lehti ning õisi: elulõnga, aedhortensiat, metsmaasikat ...







Lõpuks läksid nad muru näksima ja peagi jätkasid teed heinamaale. Varem olen siin kohanud vist valgesabahirve, see on tunduvalt suurem loom. Metskitse nägemine oli seega üllatus. Ei jõudnud isegi taimede söömise peale pahandada, sügis ka juba nagunii käes. Muidugi kui sama situatioon hakkab ka järgmisel aastal korduma, võib mu arvamus muutuda :)

Külaline niidul ja aias

Selline sõber käib meil aeg-ajalt külas.





Ja kuigi pildile on ta jäänud niidul, paljastavad lillepeenrates olevad sõrajäljed ning äsjaistutatud raudrohu ära napsatud õiekobar fakti, et kitseke on ka aias jalutanud. Loodan, et ta aias maiustamisega väga hoogu ei lähe.

Lihavõtete tegemised

Järjekordsel nädalavahetusel taban end mõttelt, et oleks vaja rohkem vabu päevi, et kõik remondi-, koristus- ja aiatööd tehtud saaks. Ja sama hooga mõtlen, et lihased on rebimisest üle kere sedavõrd kanged, et pisike kontoris istumise paus ei teeks paha.

Blogimisega olen ka pisut hilinenud, nimelt see siin on alles lihavõtete jutt.

Käisime üle pika-pika aja Viikkis linde uurimas. Esimesena jäi siiski pildile loom:



Linde oli ka. Kiivitaja on uhkes sulerüüs:




Metsarajal kohtasime talvikesi, pildile jäi neist üks:





Ka linavästrikud on kohal:



Teeäärses ojas olid konnad ninad välja pistnud. Kui mööda kõndisime, kuulsime ainult sulps! ja sulps!, kui nad end põhja üritasid ära peita. Ühele sain siiski pihta:



Oli vahva selline vaba päev võtta ja värskes õhus ringi mütata. Mis sest, et kaamerat ma ei oska enam üldse käsitleda ja silm pole ka absoluutselt pildistamisega harjunud. Sellest hoolimata oli tore!



Terve posu linnuvaatlejaid oli ka kohal, uurisid, kas Eesti poolt tuleb soojade tuultega mingeid huvitavaid liike:




Samal päeval käisime ka teistsuguseid linde vahtimas, kogemata sattusime õigel ajal kohale, kui lennukid teatud suunast Helsinki-Vantaale maandusid. Finnair läheneb:



Ja Flybe pisem, propelleritega lennuk:



Publikut oli lennumasinatel palju. Üks oli selline:



No milline megajänes! Teine pilt ka, kui ma samal ajal naersin ja üritasin jänksi pildistada, kohe näha, et fookusest väljas:




Tegelikult pole vaja eriti kaugele minna, et loodust jälgida. Meie õuel silkavad jälle jänesed, üks tuli päris akna alla peesitama ja varbavahesid puhastama. Istus seal rahumeeli, kui meie imestades aknast välja vaatasime. Pilti ma ei taibanud teha. Aga metskitsed sain kuidagimoodi pildile. Muidugi esmalt nad jalutasid kohe üle tee põllu ääres, aga ilmselt nägid mind aknast ja panid üle põllu kimama. Selle aja peale jõudsin mina ka ülemise korrusele ja haarasin fotoka:



Kodused elukad on samuti kevade saabumisega väga rahul - päikesepaistet on rohkem ja seda polegi tegelikult palju vaja, et pikali heita ja peesitada:



Üks sõber käis meil teise korruse aknast sisse vaatamas:



See ei ole meie kass ja täpsustan veelkord, et tegemist on teise korruse rõduga :) Mööda garaaži katust on sinna küll võimalik ronida. Jääb ainult üle mõistatada, kas sõber Oranž käib meil tihti külas.

Aga kas miskit produktiivset oleme ka teinud? Nii sel kui eelmisel nädalavahetusel tegelesin muuhulgas multši tekitamisega ehk siis lasin oksapurustajast oksi läbi. Kui oma väiksest metsatukast kuuski harvendasime, siis pisemad oksad jätsime kuivama. Nüüd oli sobiv hetk neist lahti saada, sest tahtsin istutuskastide ümber korralikku okaspuumultši. Lisaks on maja taga kallakul, kus varem mets oli, hunnikute viisi langetatud puude pisemaid ja ka suuremaid oksi, mis ongi hea sealt tulevase terrassi eest ära korjata.



See pilt on eelmisest nädalavahetusest, nüüd olen multšiga vist kolmanda kastini jõudnud.

Aga teate, õues on praegu nii ilus! Linnud laulavad võidu, ülased õitsevad ja isegi esimesed võililled on õide puhkenud. Eelmises kodus üritasin võililledega võidelda, aga siin pole mõtet. Ja tegelikult on see päris ilus, kui muru on kollaseid õisi täis :) Võib-olla juba nädala-paari pärast!

Kraami ei ole veel piisavalt, tuleb juurde tuua

See talv pole meile kuigi armulik olnud. Mul oli üle kuu aja kestnud köha aasta lõpul, Akil maandus varbale pool seina ja nüüd oleme mõlemad mingi meeletu nohuga kulgeva gripi külge saanud.
Iga kord kui remondi osas hoo sisse saame, tuleb mingi vastuolu ja nullib kõik plaanid. Äärmiselt frustreeriv on voodis pikutada, nina nuusata ja mõelda kõikide tegemata tööde peale, mida teha ei jaksa.
Enesetunde parandamiseks olen üht-teist nokitsenud, peamiselt lilledega möllanud ja natuke arvutist pildikaustu korrastanud. Vähemalt midagi tehtud. Sest fakt on see, et suures igavuses ei suuda keegi istuda. Natuke loed lehte, surfad internetis, vaatad sarju, mängid flash-mänge, aga mingi hetk tuleb ennast mobiliseerida :)

Läinud nädalal sooritasime ka operatsiooni "päästke mööbel". Me nimelt kolime tööl ja uues kohas on meil ka uus kontorimööbel. Vanad asjad läksid jagamisele ja kõik, mis loosi ei läinud, viidi ilmselt prügimäele või põletamisele. Nukker ja ebaökoloogiline. Seetõttu tassisime meile kaks kõrget metallkappi (lähevad garaaži, kui oleme sealt prügi ära viinud), ühe dokumendikapi (Akile töötuppa), kaks tugitooli (tulevad kaminatuppa) ning ühe tavalise laua. Väga vajalik kraam.

Laua jaoks oli mul aga spetsiaalne plaan:



Laud leidis niisiis endale koha katlaruumis akna all, täiesti sobilik istutamiseks ja kõiksugu taimede säilitamiseks. Ma endiselt lilli kasside käpaulatusse (või pigem siis hammaste ulatusse) ei too, nii et seal allkorrusel saan neid segamatult säilitada. Ja loomulikult on seal ka jahedam kui mujal, vast kuskil 18 kraadi, mis ongi väga hea.

Oma koha laualt on leidnud pelargoonide pistikud:



No ma ei tea, kas neist ka midagi välja tuleb. Kilekott on neil peas selleks, et niiskus liiga kiirelt ei haihtuks. Vaatame ja ootame.

"Tete a tete" nartsissid ootavad, et õues soojemaks läheks:



Need nartsissid peaksid kenasti lausa kümme miinuskraadi üle elama, aga praegu ja ka järgmisel nädalal on öösel veel miinus viieteistkümne kandis..

Roosi üritasin alla lõikuda:



Paistab uute lehtede järgi veel elus olevat. Üks mahalõigutud roots vasakul näeb küll natuke õnnetu  välja. Minust vist bonsaipuude lõikujat ei saa.

Sellised lood taimekasvatuse rindel. Ma ei pea vist uuesti mainima, et ootan:
a) kevadet
b) paranemist
c) remonti
d) järgmist nädalavahetust ja mitte üldse homset päeva!

Aga lõpetuseks paar pildikest jälle linnusööklast. Hakid on toidupunkti üles leidnud. Naljakad linnud ja üsna kohmakad rasvapalle rünnates. Ja vaadake neid silmi!







Üks orav käib ka maiustamas, olgu tal ka kõht täis:

Pott keset tuba ehk kuidas remont edeneb

Vaade elutoast:



Paremat kätt tulevane wc/duširuum ja vasakul kolahunnik st tulevane söögituba. Loodetavasti järgmisel nädalal saame pakiauto, millega kõik see remondipraht prügimäele viia.

Mis siis muud, no näiteks need:
- esimene täispikk töönädal sel aastal on läbi
- päikesepaistelisi päevi on selgelt rohkem ja see võib tähendada ainult ühte - kevad tuleb
- selle puhul tellisin endale hunniku juurviljade seemneid, läheb varsti (no kuu või kaks veel..) kasvatamiseks
- Helsingin Sanomat on lõpuks ometi tabloid-suuruses! Kirjutasin broadsheedi lugemisest kaks aastat tagasi. Täielik rõõm on see uus formaat: saan hommikul rongis lehte lugeda, amazing!

Lõpetuseks paar pildikest suvel õues ristikheinaga maiustanud jänkust. Koristan oma pildifaile ja leidsin, et polegi neid veel blogisse pannud. Ja mõelge, suvi - milline kauge unistus.

Jänks

Remondipiltide vahele paar kaadrit ka loodusest. Kaameraga on muide veel pisut kahtlane värk, vahel tundub, et teleobjektiiv fokuseerib ette ja vahel on okei. Peab veel natuke rohkem sellega pildistama, pole hetkel metsa üldse jõudnud. Kõik pildid on oma aias istudes tehtud, laisa pildistaja värk :)



See peaks olema must-kärbsenäpi emaslind, isasel on mustvalge sulestik ja ka teda olen õues näinud, aga head pilti veel ei ole:



Ja jäneseid kalpsab siin palju, hommikuti ja õhtuti silkavad üle hoovi, päeval on enamasti kuskil peidus. Kuigi paaril korral olen ka neljapealist jäneseperet keset päeva põllul hüppamas näinud.