Enam lihtsamaks ei lähe ehk üks maitsev omlett

Kuna ma pole Kopenhaageni piltidega veel isegi poole peale jõudnud, siis seniks üks väike toiduteemaline kõrvalepõige.
Kõik sai alguse ühest BBC sarjast, kus tehti suitsulõhe-frittatat. See nägi nii hea välja, et plaanisin kindlasti retsepti üles otsida. Pettumus oli suur, kui retsepti jaoks oli vaja ahjukindlat panni. Nii et tegin hoopis oma versiooni, kus frittata muutus omletiks:

Suitsulõhe-brokoli-omlett kahele*

Vaja läheb:

• 1 brokoli
• 100 g külmsuitsulõhe fileelõike
• 6 muna

Lõika brokoli pisemateks õisikuteks ja tükelda lõheviilud. Kuumuta pannil õli ja viska sinna esmalt brokoli. Mina kuumutan brokolit vast paar minutit, nii jääb see mõnusalt krõmpsuks. Löö sekka munad, lisa suitsulõhetükid ning prae kuni muna on hüübinud. Enjoy!



*Kahele tähendab siinkohal seda, et kaks näljast inimest saavad kumbki suure taldrikutäie omletti. Kogus on korralik.

P.S. siin ka algupärane BBC frittataretsept.

Aroonia-sõstramahl

Kuna selle aasta saadused on peale tulemas, on aeg sügavkülm eelmise aasta varudest tühjendada. Paljudele pole see kindlasti enam probleemiks, aga mina tunnistan üles, et mul oli veel karbitäied arooniaid ning pisut punaseid sõstraid järel. Eriti arooniaga ei ole ma osanud midagi peale hakata.

Nüüd võtsin end lõpuks kätte ja otsisin internetiavarustest retsepte. Kohaliku ajakirja netilehelt leidsin sellise mahlaretsepti, kus ei pidanud aurutamisega tegelema. Kohandasin seda pisut endale sobivamaks ja panin sekka nii arooniaid kui sõstraid, sest nagu olen lugenud, vajab aroonia kõrvale mingisugust hapumat maitset. Tulemus sai selline:



Aroonia-sõstramahl

500 g arooniat
500 g punaseid sõstraid
1 l keevat vett
500 g suhkrut

Pane marjad terasest potti ja kalla keev vesi peale. Lase ööpäev toasoojas seista. 
Kurna seejärel segu ja pressi marjadest vedelik välja. Soovitus oli seda marli abil teha, aga mul seda polnud, nii et suuremat sorti sõel ja puidust nui kõlbasid marjade tampimiseks kenasti - ei tulnud üldse palju sodi läbi.
Lase vedelik keema ja lisa suhkur. Kalla valmis mahl klaaspudelitesse.
Morsi tegemiseks kasutasin vist umbes suhet 1:5, aga tundub, et võiks veel kõvasti lahjematki teha. Üllatavalt hea sai - kartsin aroonia tugevat maitset, aga sellest oli järel vaid mahe mälestus.

Piparmündist

Piparmünt vohab kenasti. On aeg midagi lehtedega ette võtta.
Osa panen kindlasti kuivama. Neid on kindlasti hea sügisel tööle kaasa varuda ja pealelõunal värskendav tassike teed keeta. Aga mida värsketest lehtedest valmistada?



Googeldasin ja leidsin jazzino blogist piparmündisiirupi retsepti. Milline tore idee, tuligi see jalamaid käsile võtta.

Esimese satsi jaoks hakkisin tagasihoidlikult vaid peotäie piparmündilehti ning kuumutasin potis 2dl vett, millesse segasin 2 dl suhkrut. Lisasin piparmündilehed, keetsin veel hetke ning jätsin siis pooleks tunniks seisma.

Segu podiseb pliidil:



Peale kurnamist oligi siirup valmis. Maitses nagu korralik köharohi :) Kavatsen seda esmalt kohvi sisse proovida - kas tuleb mint coffee või hoopis midagi muud?

Siirupit sai sellest kogusest muidugi vaid tilgake, aga lehti on aiamaal veel ootamas.



Teise peotäie lehti keetsin lihtsalt teeks, panin törtsu mett sisse ja jahutasin maha. Kannutäis head värskendavat jooki kohe külmkapist võtta:

Natuke logelemist

Just seda ma ootasingi: et saaks lihtsalt vedeleda. Täna olen seda terve päeva teinud. Leidsin Netflixist Downton Abbey kolm esimest hooaega ja olen neid järjest vahtinud. Poleks uskunudki, et see on nii huvitav sari.

Laku on minu diivanil lösutamist samuti täie hingega nautinud ja end sooja külje vastu sättinud.



Puuviljakeeks sai ka päris hea. Toorjuustukookidest see üle ei ole, aga täitsa mõnus nosida. Tegemisest on mul paar pilti. Taignasse lisasin mandleid, kreeka pähkleid, rosinaid, kuivatatud datleid, aprikoose, apelsinikooretükke ning kirsse:



Niisutamiseks apelsinimahla ja konjakit:



Ja siis kogu kupatus ahju.



Valmis keeksist kahjuks pilti ei olegi, aga umbes samasugune näeb välja, nagu retseptis.

Nädala kultuurielamused ja iseseisvuspäeva menüü

Üritame vahel silmaringi laiendada ja kodus arvuti taga istumise asemel midagi erinevat ette võtta. Seekord käisime selle mõtte raames Helsingi linnamuuseumis Pildipaaride näitust vaatamas.

Näitusel oli kõrvuti seatud ülesvõtted tänapäevast ja 125 aastat tagasi. Pildistajateks olid Helsingi amatöörfotograafiaklubi liikmed ja pildipaare ühendas kas teema, koht, tunne või mõni detail.

Paar näidet:







Täna oleme Soome iseseisvuspäeva puhul teinud head ja paremat süüa :) Valisime paar tavapärasest keerulisemat retsepti välja. Esiteks pulled pork - pikalt ahjus küpsenud sealiha. Olen tükk aega mõelnud, et peaks seda trendirooga ka ise tegema, aga pole seni tegudeni jõudnud.
Liha oli vist kokku umbes kuus tundi ahjus, aga seda tasus oodata!





Retsept: Valio

Loomulikult peab iseseisvuspäeva puhul olema ka magustoitu. Jälle leidsin retsepti Valio lehelt, asendasin vaid jõhvikad punaste sõstratega. Tulemus sai väga maitsev, suhteliselt mahe, aga oi kui pehme ja rammus :)

Punased sõstrad ja mustikad ootavad kuumutamist:



Piparkoogipõhi:



Ja tulemus:



Ma arvan, et lähen võtan veel ühe tüki ...

Uskumatu - ma blogin juba jälle :)

Eelmise blogipostituse lõpus käisin välja mõtte, et võiks proovida blogisse aktiivsemalt suhtuda. Sellest on nüüd täpselt kuu aega möödas. Mul läheb ilmselt natuke aega, enne kui hoo sisse saan.

Nädalavahetusel oli mul taas suur rõõm võõrustada üht head sõbrannat, kellega sai nii mööda poode ringi tuulatud, Teurastamo Ho's Foodis hiina toitu mugitud ja õhtul koos kokatud. Veiniklaasid ei jäänud ka mitte tühjaks ning juttu jätkus pikalt õhtusse.

Tegime muuhulgas kooki:




Vabadel õhtutel olen üritanud kudumist harjutada. Ei mäleta enam, kust see mõte pähe tuli, et peaks ühed villased sokid kuduma. Nüüd olen nii endale kui Akile ühed kudunud, aga seda päris õiget "retsepti" ei ole veel kätte saanud.
Peale väikest googeldamist ja käsitööblogide lugemist olen jõudnud arusaamisele, et ma koon liiga lõdvalt ja mul peaks seega olema väiksema läbimõõduga pulgad. Nii tuleks kudumist tihedam ja see püsiks paremini vormis. Minu kootud sokid on nimelt natuke lohvad.

Ega midagi, lähen jälle uuele ringile. Huvitav oleks teada, kui mitmed sokid ma pean kuduma, enne kui nendega täiesti rahul võin olla?




Mahutan siia samasse postitusse ka veel oktoobri alguse teemad - tegime nimelt ühel nädalavahetusel juba traditsiooniks moodustunud visiidi Stockholmi sõprade juurde. Seekord sisustasime aega muuhulgas turisti mängimisega - käisime kuningalossi vaatamas, uurisime Livrustkammarenis ehk kuningalossi relvalaoks nimetatud muuseumis kostüümide näitust (välja olid pandud nii kuningapere rõivad ajaloost ja tänapäevast, aga ka filmikostüümid Elizabethist ning Game of Thronesist) ning kiikasime sisse ka Nobeli muusemi.

Relvalao näitusel olid ka sellised vankrid:



Ja hobuste "kostüümid" :)




Plangule kleebitud vanad postrid vanalinnas:



Ilm oli ilus ja vaated ning värvid samuti:







Kohvi Nobeli muuseumis:



Sattusime ka kogemata pulgakommide kaupluse peale. Vaateaken lausa kutsus oste tegema.







Tühjade kätega me sealt ei lahkunud ... :)

Muidu on aeg läinud töötamise ning niisama konutamise ja molutamise peale. Külm ja pimedus pole kunagi mu sõbrad olnud ja tunnen jälle, et suur talveväsimus tuleb peale. Selle vastu ei aita ei uni, D-vitamiin ega tervislik toitumine. Tuleb lihtsalt oodata, et märts-aprill kätte jõuaks. Seniks süütan küünlaid ja joon kohvi :)