pühapäev, 25. november 2007

Täna läks käima selleaastane piparkoogimaja projekt. Varusin kilo tainast, värvilisi komme ja suhkruglasuuri, valget ja rohelist. Lõikusin paberist maja sabloonid välja ja rullisin higipull otsa ees tainast.

Kõige ägedam osa muidugi oli maja dekoreerimine. Asi algas tavaliselt ja tagasihoidlikult, aknale valge glasuuriga raam ümber jne, aga mingil hetkel mökerdasin ühele seinale liigselt rohelist glasuuri. Loomulikult tuli seda asja parandada värviliste kommide lisamisega, et tähelepanu kõrvale juhtida. Lõppes asi sellega, et ma toppisin neid komme hullunult igale poole. Tulemus on kergelt hüsteeriline, aga minuarust üks piparkoogimaja peabki värviline olema!
Homme kleebime maja kokku, aga poolelioleva ehitise pilti näeb juba täna :)




Muidu on meil ka jõuluhooaeg juba alanud, viskasime maja ette männile jõulutuled ümber. Ka ilm toetab seda, +5 kraadi ja vihma kallab, tõeline white christmas!

Kuna järgmine nädalavahetus on juba esimene advent, siis muidugi arutasime Akiga ajakohalise teema üle ehk kas päkapikud meid uues kodus üles ka leiavad või mitte? Ja kuidas nad kassidest mööda saavad.. äkki ühel hommikul leiame põrandalt pisikese punase mütsikese ja Lakul paistab suunurgast midagi karvast, peaaegu nagu kellegi habe oleks ... Eks näis, loodame parimat, ma juba otsisin sussid välja ;)
Tegelikult mul juba käisid varakult päkapikud, umbes nädal tagasi. Tõid räsitud mänguhiire. Leidsin selle hommikul kinga seest. Ma loodan, et see pole märk tulevast kingisaagist või vihje selles suunas, et ma olen paha laps olnud.

Linnumajaprojektist ka update - uus liik on seekord pasknäär, laupäeval nägin kahte maapähklikausilt ära lendamas. Söödikoravad on samuti jätkuvad külalised.



teisipäev, 20. november 2007

Ma ei tea tegelikult veel üldse, millest ma täna kirjutan. Mõtlesin lihtsalt, et publik nõuab uut kirjatükki ja seda ta peab ka saama! Kvaliteedi eest ma ei vastuta.

Täna oli muidu tüüpiline päev. Oleks olnud erilisem, kui ma oleks ennast peale tööd tantsutrenni peksnud. Aga paraku otsustasin eile määravate põhjuste sunnil (oleks pidanud säärekarvu ajama ja mul on nõmedad trenniriided), et ei hakka ikkagi minema.

Sellest võite kohe arvata, et mu lahjenduskuur läheb hästi :) Trenn käib ja söön ainult kapsaid ... NOT! Choko-kohvi määra olen küll radikaalselt vähendanud, et siiski mingid edusammud.

Tööl oli isegi üle pika aja suhteliselt rahulik, simuleerisin pool päeva töötegemist, vaatasin reedese pikkujoulu-peo pilte, koristasin oma lauda ja surfasin netis ringi. Olin väga tõhus.

Mhm. Mul pole rohkem midagi öelda. Maybe next time!

teisipäev, 13. november 2007

Hõuli shitt! 69,7! Kas teil on ka aimu, mida see tähendab? Olen peagi suur ebakorrapärane rasvaplönn.

Ma mõtlesin kohe siis täna peale kaalule astumist hardalt ja pikalt, et mida või keda ma selles süüdistada võin.

1) Aki. See oli tema idee, et kaal ei või magamistoas olla ja et see jääb siin tee peale ette. Nojah, toppisime kaalu vannitoa kapi alla. Kuna kaalu kättesaamiseks peab kummardama ja seda välja lohistama, siis ma paar nädalat ennast ei kaalunud. No ja näed mis tulemus on, mul polnud asjade sellisest käigust aimugi!

2) Töökoha kohviautomaat. Ma olen varemgi seletanud hukatuslikust choko-coffeest ja kakaost. Neil on selles kindlasti oma osa, kuna viimasel ajal olen töökiirete tõttu normaalsest rohkem ergutust vajanud.

3) Boss on haiguslehel. Miskipärast oleme seetõttu käinud töökaaslasega lõunal rohkem väljas söömas ja asju arutamas, selle asemel et poest mikrotoitu tuua. Ma tean küll, te arvate, et mikrotoit on ebatervislik ja et ma ajan jama. Paraku töökoha lähiümbruse söögikohad on kas hiina restod (mm, friteeritud kana..) või siis junk foodi kuningriigid (kanaburrito, pizza buffet, kebab ja french fries... lääh). Jube head söögid tegelikult, ila hakkas juba voolama.

4) Talv tuleb. Pime ja külm glögi- ja piparkoogihooaeg algab. Ma ei pea ilmselt seletama, et mulle meeldib kraadidega glögi rohkem kui alkoholivaba ja et piparkoogid pole ka kunagi suhkruvabad.

5) Tööl on palju tegemist. Vaata ka punkt 3) ehk boss on haiguslehel. Seetõttu pole ma tantsutrenni jõudnud ja muidu ka päev näeb välja selline, et peale tööd vajun teleka ette sööma ja puhkama.

Ilmselgelt kogu maailm on minu vastu ;(
A õnneks on parandusettepanekud olemas. Aki lubas kaalu magamistuppa tagasi tuua, tööl hakkan jälle kummeliteed lürpima ja boss tuleb ka juba reedel tööle. Akil ma palusin veel ka punkt neljaga aidata, ehk siis kontrollida poes käies, et keegi salaja ostukorvi komme ja piparkooke ei topiks ;) Neljapäeval lähme sambat harjutama, nii et trenniga saan ka otsa peale!

laupäev, 10. november 2007

Birdwatch

Täna oli esimest korda peale eelmist pühapäeva võimalik lindude söögimaja külastamist jälgida. Tööpäevadel lahkun hommikul pimedas ja koju jõuan samuti õhtuhämaras.
Täna hommikul olid kohal loomulikult rasvatihased ja rohevindid, ent üllatuskülaliseks oli seekord rähn! Paistis üsna kohmakas ja suur välja selle maja küljes rippudes.

Kogu ümbruskonna oravapopulatsioon on ka ilmselgelt söögipunktist teadlik. Kimavad mööda harjavart üles ja muudkui ahmivad seemneid, samal ajal pooled seemnetest muidugi lendavad maha. Tihedaim külaline paistab olevat üks koheva sabaga hästi söödetud talvekarvas orav, ent kohal on käinud ka hallis talvekarvas niru sabaga orav ning pruun suvekarvas pisike orav. Aga ega neid oravaid ei tea, kõik suht samasugused näevad välja.

Nukralt täna jälgisin siis aknast, kuidas oravarojud suurema osa lindude toidust pintslisse panid. Tõenäoliselt ostame nüüd oravatele eraldi pähkleid ja päevalilleseemneid ja paneme kausiga linnumajast kaugemale.

Arvutasime ka välja, et kui nädalas läheb lindude söögilauale vähemalt kilo seemnesegu (tegelikult meil sai kilone pakk juba 5-6 päevaga otsa), siis kuni kevadeni on vaja ligikaudu 20 kilo seemneid. Eeldusel, et söödikoravad linnutoidu rahule jätavad ja maapähkleid pugivad.

esmaspäev, 5. november 2007

Alustan puupaku seiklustest vol 2. Eelmisel nädalal läksin suurte ootustega uuesti tantsutundi, lootes seekord ehk ka midagi osata. Treener oli tõepoolest mees ja hip-hoppi oli rohkem kui salsat, ent oma võimalused keerasin metsa juba sellega, et jätsin meelde vale trenni algusaja. Rahuliku südamega ootasin ukse taga ja mõtlesin, et millal need eelmised seal lõpetavad ometi, kaua võib seda tümpsu kuulata. Kui omaarust õige algusaeg kätte jõudis, läksin viimaks vastuvõtust uurima, et kas saal on vale või milles asi - ja muidugi tuli välja, et trenn juba viimased 15min peal.

Siiberdasin siis vabandava näoga sisse ja üritasin millestki aru saada, aga paraku olid teised juba pool sarjast selgeks õppinud. Juhhei. Puujalg siis keerutas seal kaasa niipalju kui oskas seda algusosa, uuemaid liigutusi hakkas õnneks ka mingi hetk peale tulema. Ausalt öeldes ega ma nende järjestust ka ei suutnud korralikult meelde jätta. Ma arvan, et annan alla ja lähen homme hoopis algajate salsatundi.

Eelmise nädala neljapäeval käisime Akiga peenel üritusel, NRJ Fashion Awardsil. Kutsed tulid tööle, ent kuna seal oli kirjas pidulik riietus, pistsime selle peale hoopis rohkem raha kui asi sisuliselt väärt oli :) Mina ostsin kleidi (ausalt öeldes väga armas kleit ja mul pole väga pikka aega päris õiget ilusat kleiti olnud) ja Aki pidi uued suuremad viigipüksid hankima. On siin teine hea toidu peale saanud ja vat kohe ennast käest lasknud. See on see kokkukolimine!!1 :)

Muidu oli selline tavaline meediaüritus, kes oli tulnud moodi vaatama, kes tasuta viina pärast (et kellelegi arusaamatuks ei jääks, siis meie kuulusime sellesse viimasesse kategooriasse. Või vähemalt mina, kuna Aki oli roolis ja tegelikult siis tasuta limonaadi tõttu kohale tulnud.) Võitjaks kuulutati väga kunstiline rõivatükk (pildil parempoolne), meie meelest hullusärk.

Nädalavahetusel üllatas talv taas, ent talverehve muidugi meil all polnud. Siiani pole, rehvid on töökojas ja ootavad neljandat sobivat velge (ma loodan et termin on õige.. st see jubin, mille peale rehv pannakse), selle nädala jooksul peaks asi viimaks õnnestuma. Täna oligi hommikul päris mugav -10 pakane, et bussiga tööle minna.

Pühapäeval panime kassidele õue atraktsiooni - harjavarre otsa lindude söögimaja. Tihased olid kohe kallal. Paar peotäit viskasin ka maapinnale ja söödik orav tuli neid mugima. Laku oli pool päeva akna taga valvel, et mis värk seal meie õuel ometi käib, linnumaffia ja kõige tipuks mingi metroseksuaalne rott ka veel (keegi kunagi ütles, et mis see orav muud on kui edev ehitud rott ;)).