Pemuhhin

Olen juba vähemalt paar korda vihjanud mingist kassist ja lubanud sel teemal kirjutada, aga küll olen leidnud igasuguseid vabandusi - et olukord pole veel selge või et mul pole piisavalt pilte või midagi muud taolist. Teema ise on tegelikkuses hoopis olulisem kui enamus mu muudest jahumistest.

Niisiis, kõigile tuttavatele peaks vist juba nagunii teada olema, et meil on nüüd kolm kassi (KOLM!!). Viimane tulija on Peemot, kellega mul on olnud au ka varem elupinda jagada. Erinevatest asjaoludest tulenevalt on Peemot nüüd saabunud üle mere meile. See merereis kulges tegelikult üllatavalt hõlpsalt, kass oli kandekastiga laevas ja tundis ennast suhteliselt mugavalt (noh, nii mugavalt kui end võib tunda pisikeses rätikuga pimendatud kastis võõraste haisude keskel). Autos istumise otsad tõstatasid Peemotis küll pisikest protestivaimu, aga õnneks need ei olnud ka teab mis pikad sõidud.


Auväärsus ise

Koju jõudes toimetasime Peemoti Aki töötuppa ümbruskonnaga tutvuma ja sulgesime ukse võimalike sissetungijate eest. Pemondo jalutas toas suhteliselt auväärselt ringi, nagu näidates, et teda reis üldse ei kõigutanud. Teised kassid olid sel ajal juba haisu ninna saanud. Midagi võõrast tassiti reisilt kaasa! Tegid natuke "oravat" (või "irokeesi", kuidas soovite) ja hiilisid ringi kandekasti nuuskides ja töötoa ust jõllitades.

Kuna Peemot tundis ilmselget huvi toast väljaspool toimuva vastu, sai samal õhtul ust avatud ja oodatud tsiviliatsioonide kokkupõrget. Aga seda ei juhtunudki. Või no mingisugust sähinat ikka oli, aga mitte midagi hullemat. Peemot laias ümber korteri ja nuusutas kõik nurgad üle. Järgmised kahe nädala jooksul ei ole erilist muutust mingis suunas toimunud.

Naukku alguses jooksis suurest uudishimust Peemoti järel, hoides siiski umbes meetrist turvavahet. Nüüd enam sellist asja muidugi pole, Naukku on läinud lausa Peemoti kaela vastu pead hõõruma, ent Pemka ei tabanud ära, milles asi ja hüppas kohkunult eemale. Paar korda oleme ka näinud, et Naukku üritab Peemotile käpaga äsada, aga enamjaolt on need kaks kassi omavahel suhteliselt rahulikult läbi saamas. Naukku poolt suuri pretensioone ei ole, aga Peemot minuarust veel võõrastab.


Headlights are on! (Luurab hiirt)

Laku on natuke probleemsem olnud. Tema kui senise kassipopulatsiooni liidri jaoks on muidugi suuremat kasvu kass konkurent nii söögipoolise, reviiri kui ka meie tähelepanu osas. Nii et aeg-ajalt tuleb Lakult käpaga äsamise rünnakuid. Pole veel näinud, et ta Peemotile pihta oleks saanud, aga ähvardav on see muidugi. Aga kuidas sellele Peemot reageerib? No üldiselt tõmbub lihtsalt eemale, harvem sähiseb tagasi. Mulle tundub vahel, et Peemot ei saa täpselt aru, mis ta nende teiste kassidega peaks üldse peale hakkama või mis kasu neist üldse on. Ta otsib pigem meie seltsi.


Juba päris lähestikku.. (ignoreerige seda segadust)

Üldiselt käib elu siis nii, et nad kõik looderdavad siin ringi. Laku ja Naukku rohkem elutoas ja magamistoas, Peemot tunneb end selgelt kõige mugavamalt töötoas. Ma loodan, et kui neist ka mingeid parimad sõpse ei tule, siis vähemalt harjuvad teineteisega ära ja seedivad teise lähedalolekut.


Puhkehetk

Mina olin muidugi meie kassidega juba niivõrd ära harjunud, et ma ei osanud pooli Peemoti trikke oodatagi. Esiteks järjekindlalt köögi töötasemetele hüppamine, kuigi nüüseks on ta ilmselt aru saanud, et see on keelatud ja vähemalt meie silme all seda ei harrasta. Teiseks peldikupaberirulli ründamine wc-s! Ühest rullist saab muide päris palju sellist valget pehmet lumesadu. Kolmandaks välisukse juures õue pürgimine. Neljandaks külalistele mõeldud lahtikäiva diivani peal küünte teritamine. See on päris ebameeldiv tegevus, aga siiani pole ta õppinud muid kraapimiseks mõeldud asju kasutama. Noh, vähemalt elutoa diivan on siiani pääsenud. Viiendaks hommikuti voodisse minu rinnale nurruma tulemine. Näol on selline ilme, et hakka nüüd kiirelt kõrva tagant sügama. Igatahes lahe.

Eks näis, kuidas kasside suhtedraama edasi areneb. Stay tuned.