Iga algus on raske

Ei ole minusugusele lihtne tervislikke eluviise ühekorraga omandada. Ahvatlusi on hirmus palju ning trenn pole midagi puhtalt lõbus karglemine. Laupäeval saime end küll ilusti maast lahti, aga mängida oli hirmus raske. Higi voolas ja jalg ei tõusnud, nagu oleks pohmakas olnud. Saal oli ka palav ja niiske (paha siga - mitu viga).
Peale lõunat pidime veel aiatööd ette võtma, Aki niitis muru ja mina lõikusin põõsaid, jälle nahk leemendas. Õhtuks olin läbi nagu märg kalts.

Täna kohe võtsingi kergemalt, vahtisin pool päeva olümpiamänge (oh mis huvitavaid spordialasid on olemas!) ja sõin pitsat. Vabandan end sellega, et pitsa oli taimne, ainult seened, paprika, ananass, tomat:



Noh ja tiba juustu ikka ka ...



Pidin ka veel sellise pildi tegema, kus värskelt ahjust võetud eksemplar peal oleks, ent unustasin selle ära ja hakkasin koheselt mugima ;(
Aga võrdluseks Aki pitsa. Pisut rohkem liha kui mul.



Teisipäeval jälle sulgpall. Ootan põnevusega, millal ükskord hakkaks platsil jooksmine lihtsamaks muutuma. Nii et iga palli järgi hüppamine ei tõstaks pulssi kahesajani ;(