Horvaatia 2015: Trogir

Reisi teise päeva hommikul olime krapsti! varakult üleval. Olime kohtumise autorendifirmaga leppinud kokku kella üheteistkümneks, nii et jõudsime veel teha väikese hommikuse tiiru Splitis. Ma tean, et olen Spliti promenaadist juba mitu pilti pannud, aga ega küll küllale liiga ei tee :)



Samas on see märk sellest, et olime Spliti vanalinna juba paar korda läbi jalutanud ja meel tahtis juba midagi uut näha ja kogeda.
Peagi saimegi rendiauto kätte. Punane Ford Fiesta oli 1) ilus ja 2) pisike - see oli Horvaatia rannikulinnade kitsaid parkimiskohti arvestades väga hea omadus.

Meie esimene sihtkoht oli vaid pooletunnise sõidu kaugusel. Praktiliselt sõitsime tagasi lennujaamani ja sealt õige pisut edasi, kuni saabusime Trogiri.

Trogiri vanalinn asub pisikesel saarel mandri ja suurema saare vahel ja on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Jätsime auto mandril asuvasse tasulisse parklasse: see oli suhteliselt mõistliku hinnaga ja vanalinna viiv kivisild asus vaid mõnekümne meetri kaugusel.

Vaated Trogirile lõid esmalt pahviks. Üle madala ja kirka veega lahe paistis roheliste ja õites puude vahelt Trogiri vanalinn:





Ja taamal suurem Čiovo saar:







Jalutasime üle kivisilla ajaloolisse vanalinna.









Ostsime pudeli värskendavat vett:



Barcelonas oli veepudeli peal kirjas "veri", Horvaatia bränd "kala" tundub mulle kuidagi parema variandina :)

Trogiri rannapromenaad oli samuti muljetavaldav, kõva konkurent Spliti promenaadile. See viis Kamerlengo linnuse varemeteni.



Kuumutava päikese eest varjusime promenaadil asuvasse välikohvikusse, suure varju alla. Võtsime kohvi ja jälgisime kohalikke inimesi, kes olid tulnud pühapäeval kohvikusse istuma, juttu ajama, lehte lugema ja tuttavatele tere ütlema. Täitsa meeldiv, kui reisil on vähemalt natukenegi võimalik kohalikku elu näha. Loomulikult ei anna üks välikohvik autentset pilti Horvaatia elu-olust, aga valin iga kell pigem selle killukese, kui turistide massid. Tundus, et meie off-season-reis oli järjekordselt hästi ajastatud.

Peale enda jahutamist jätkasime Trogiri vanalinna avastamist. Astusime linnamüüri väravast sisse, kitsastele vanalinna tänavatele. Üritasime söögikohta leida, aga leidsime end risti-rästi mööda pisikest vanalinna kõndimas. Osa tänavatest viis siseõuedele, osa nägi välja nagu tupikteed - mis aga siiski peale käänakut jätkusid. Meiega samas suunas eksles ka paar saksa keelt rääkivaid turiste. Vahel valisime eri marsruudi, aga jõudsime ikka samasse kohta välja. Mingil hetkel kaotasime sakslased kõrgete vanalinna majade vahele ära ning ise jõudsime välja linnaväravani kivisilla lähedal.
Otsustasime, et ei hakka midagi suuremat hamba alla otsima, võtsime kohalikust kioskist pitsatükid ning istusime rannaparki neid mugima. Selle peale lendasid kohale vist kõik Trogiri tuvid ja paar varblast, aga kahjuks neile ei jäänud suurt midagi :)

Trogiri visiit jäi lühidaks, aga sellest tegelikult piisas. Edasi suundusime Šibenikki, kus asus ka meie järgmine öömaja.