Horvaatia 2015: Spliti vanalinn ja Marjani küngas

Peale Nadalina šokolaadiga maiustamist läksime linnale tiiru peale tegema. Mainisin eelmises postituses, et meie hotell asus otse kesklinnas, Diocletanuse palee alal. See on neljandal sajandil rooma keisri poolt ehitatud palee, millest hetkel on järel peamiselt müürid ja varemed. Spliti vanalinn asubki osaliselt endise palee "sees".

Palee on segu erinevatest ehitusmaterjalidest ja -stiilidest:





Sambad on erinevast materjalist:



Katedraali kellatorn, kuhu reisi viimasel päeval ka ronisime ja mis figureerib mul enamvähem igal teisel Splitist üles võetud pildil:



Sama torn õhtuvalguses:



Ja veel teise nurga alt:



Vaated linnast:





Diocletanuse palee väravad avanevad neljas suunas. Esimesel pildil on kuldvärav, mis viib Grgur Ninski (Gregory of Nin) monumendi juurde. Massiivse monumendi suur varvas on ohtrate turistide poolt läikima hõõrutud, sest uskumuse kohaselt võib varvast hõõrudes midagi soovida.







Splitis ja ka mujal rannikul ringi liikudes ei saa kuidagi mööda jalgpallist. Spliti Hajduk on majade seinadel pidevalt esindatud:



Kuna lõunaaeg lähenes, hoidsime silmad lahti söögipoolise osas. Vanalinnas oli loomulikult erinevaid kohvikuid, pitseeriaid ja restorane igal nurgal. Näiteks meie hotelliaknast võis kiigata all tänaval asuvaid kohvikulaudu:



Rannapromenaadil olid tugevalt esindatud jäätisekioskid. Rohkelt oli ka pagariärisid, mis pakkusid nii äsja valminud pitsatükke, täidetud pitsat (calzonet) kui ka kõikvõimalikke soolaseid ja magusaid pirukaid. Nisujahutooted olid ilmselgelt aukohal ja mis meilgi selle vastu võis olla: soe pitsaslice või pirukas oli tihti kiire, taskukohane ja maitsev söök. Vahelduseks oleksin reisil muidugi meeleldi näiteks salatit söönud, aga seda ei olnud kaugeltki nii lihtne leida.

Peale kerget kõhutäitmist ja väikest lõunauinakut jätkasime Spliti avastamist. Pärastlõunal suundusime Marjani mäe suunas, mis asus paleest mõnesaja meetrise jalutuskäigu kaugusel.

 Esmalt vaatasime veelkord rannapromenaadi üle:



Taustal paistabki rohetav mäeke:





Enne Marjani jalamile saabumist üllatas meid ette sattunud järjekordselt erinevas stiilis ehitis (mis peitis endas muide meeldivat Bajamonti nimelist kohvikut):





Vaade tagasi promenaadile enne Marjanile ronimist:



Vaade Splitile Marjani mäelt:





Teisel pool mäge avanes vaade jahisadamale, taustal Spliti ümbritsev mäemassiiv:



Marjan oli meeldiv rohelust täis park kaunite vaadete ning laiade teeradadega. Põhjamaa külmast tulles oli väga mõnus seal erinevaid õisi ja liblikaid imetleda.
Peale alla laskumist käisime restoranis söömas, maitsesime kohalikku Hvari saare veini ning tegime elamusrohke päeva lõpuks veel lühida jalutuskäigu linnas. Päikeseloojang maalis ehitised kuldseks.

Siin ootab palee seinte vahel asuv restoran kliente, mida aga madalhooajal veel kuigi palju pole:



Vanalinna ehitised ja jälle see igale pildile tükkiv katedraalitorn:



Õhtu saabudes ilmusid välja kassid. Peale müügikioskite tühjenemist pandi välja kausid krõbuskite ja kiisueinetega. Selliseid "söögipunkte" oli lausa promenaadil. Kasse nägime meie reisil veelgi, kolasid vabalt ringi ja nurusid restoranides palukesi.



Päev tõmbus hämaraks ja meie vajusime varakult magama. Järgmisel päeval toppisime oma kohvrid rendiautosse ja läksime Horvaatia tuurile. Sellest järgmises postituses. Nüüd aga selleks korraks viimane pilt Splitist: