Kõik algas tegelikult sellest, et elutoas on üks madal puust diivanilaud. Ja kuna jõulud lähenevad, siis mul oli vaja sellele lauale panna klaasnõu täis valgeid ja fuksiavärvi jõulukuule. Selline meeletu disainvärk. Aga fuksia ja puukarva toonid ei sobi omavahel mitte kokku. Nii et oli mingisugust laudlina vaja - aga poes pakutakse ainult kahemeetriseid söögilaua katteid või siis päris pisikesi taldrikualuseid. Noh, siinkohal tulemegi minu idee juurde. Kui sobivat lina poest ei saa, siis tuleb see ju ise teha. Mõeldud-tehtud.
Täna käisingi kangajahil ja läksin lausa hoogu, sest diivanilauale lisaks vajab ka söögilaud üht jõululina. Kodus oli meil just parasjagu Aki vanematelt laenatud õmblusmasin. Ma mõtlesin, ei kui Aki suudab sellega kardinaid õmmelda, siis saan ka mina paari laudlinaga hakkama. Et nagu ainult sirged õmblused ju. Aga ütleme nii, et hetkel ei tasu veel päevatööd õmblemise tõttu maha jätta.
Nimelt ühtegi sirget õmblust ma ei suutnud teha. Ja sõrmed on täis nööpnõelaauke. Ja kogu selle aja mõtlesin, et õnneks ma ei ela sellisel aastakümnel, mil naised olid koduperenaised - koristasid, tegid süüa ja õmblesid perele riideid. Sest siis ma küll ei oleks mehele saanud. Või kui oleks, siis mul endalgi hakkaks sellest mehest kahju.
Aga peale kahe ja pooletunnist mässamist sain kokku kuus äärt õmmeldud. Õnneks rohkemat polnud vaja, sest suurema laudlina kaks äärt olid juba valmis - kangast polnud vaja laiusest lühemaks lõikuda. Ja nüüd kui valgustus on pisut hämar ning laudlina ääred ripuvad madalal, siis väga palju polegi kõiki vigu näha.
Homme on esimene advent, seega kraamige kapist kuld ja kard välja, sest jõul on lähenemas!
5 kommentaari:
Kuidagi tuttavlikult tundus see jutt :) Selle vahega, et mina üritasin elutuppa jõuludeks nelja kardinat õmmelda... Aega võttis aga valmis sain. Käsitöö pole kunagi mu tugevam pool olnud :)
Aga Sinul laual olev kompositsioon on ilus!
Teretulemast blogi lugejaks! (Ilmselt me ei ole muud kaudu tuttavad..?)
Aga käsitöö jah, pole mitte naljaasi. Mäletan veel kooli käsitöötundidest, et kudumise ja heegeldamisega sain suhteliselt hästi hakkama, aga õmblemine käis üle mõistuse. Õmblusmasinad olid ka mingisugused vanaaegsed, pedaali pidi kuidagi rütmiliselt sõtkuma.. brr.
Ma muide kardina-teema olen üldiselt lahendanud nii, et olen ääred käsitsi õmmelnud :D Piinlik värk.
Mis kassid sul need majapidamisse jõudnud on?
Kingiks saadud Helina Tilga käsitöö-kassid :)
Tere: Ma bloggeri kaudu leidsin selle blogi ja nii ma selle lugeja nüüd olen olnud vähe aega. Huvitav on lugeda. Ise olen ma kehva/ laisk kirjutama :)
Tänud idee eest kardina küljed käsitsi õmmelda. Tegelikult, kui ääred enne käsitsi teha, siis on masinaga sirgeid ja korralikke õmblusi juba kergem teha :)
Postita kommentaar