Startisime lennuväljale väga vara hommikul, mõni võiks seda lausa ööks nimetada. Lend oli tavapärane puhkusecharter - kuuetunnine kilukarbis istumine. Uni tikkus räigelt peale ja see oleks ju tegelikult täitsa mõnus ajaveede olnud, kui ma ei oleks end ärgates kaela valutades väga imelikest asenditest leidnud. Keset päeva maandusime Tenerife lõunaosas asuval lennuväljal, kust oli pooleteisetunnine bussisõit põhjaosas asuvasse Puerto de la Cruzi linna, kus meie hotell asus. Ilm oli kohe mõnus - päike paistis, taevas sinine ja tee ääres palmid - eestlase jaoks korralik puhkusekeskkond!
Ebaõnn oli see, et mul oli lennu järel maailma räigeim peavalu. Seetõttu esimesed muljed saarest on kergelt hägused ja hotelli check-inist ei mäleta ma ka suurt midagi. Õnneks millestki imepärasest ma ilma ei jäänud. Roomasin vaikselt hotellitoa voodisse, neelasin korralikult ibuprofeeni ja vajusin hetkega unne. Aga päev oli veel noor ja ärgates peavalu kadunud, nii et võtsime ette esimese ümbruskonnaga tutvumise.
Enne reisi olin muide soetanud ka pisikese Tenerife matkajuhi, aga see jäi muidugi suures pakkimishoos koju. Sama asi juhtus muide viimati Šotimaa reisil - pärast koju tulles võis matkajuhti sirvida ja vaadata, kus sai ära käidud ... Midagi olin siiski sealt juba kodus lugenud ning ka internetis vaatamisväärsustega tutvunud, nii et hullu polnud. Aga tagasi saabumispäeva juurde. Meie hotell asus linna lääneosas, kesklinnast pisut eemal ning rannast 300m kaugusel. Lihtne ja loogiline - esimese asjana vaatasime ranna üle. Mitte et me nüüd superpäevitajad oleksime - vastupidi, ujuma ei jõudnud me kordagi. Rannas oli ka peaaegu iga päev punane lipp üleval, kuna lained olid üsna võimsad. Meie rand, kui seda nüüd nii võib nimetada, oli üks kahest Puerto rannast. Tumeda ja kareda laavakiviliivaga kaetud, imeilusa sinise veega rand. Rannapromenaadi kivist äärtel vilksatasid sisalikud, ning randa ääristavad puud ja põõsad oli värvilistes õites. Kohe õige puhkusevärk!
Esialgu suurt avastamisretke ette ei võtnud, täitsime ühes vaikses kohvikus kõhtu (pluss muidugi sangria!) ning uurisime linna rannaäärsetelt tänavatelt.
Meri! ja lainemurdja lõppu kuhjatud kivikuubikud
Vaade lainemurdjalt rannale. Vasakul kõrguv helekollane kõrge ehitis on meie hotell.
Kanaarid - pilt maja seinalt. Tenerife on see keskmine tumepunane. Saare keskelt paistab lumine mäetipp - el Teide - aga sellest tiba hiljem.
Värvikirevus oli esialgu halli sügisega harjunud silmale midagi väga erilist!
Üks kesklinna kandis asuv rannaäärne ehitis - jälgige neid puust rõdusid - päris meisterlik värk.
Europe Crew! Kohalike skatepark.
Meri oli ikka ilus
Hotell hotelli kõrval
Kohalikud muide kasvatasid kanu. Väga imelikes kohtades - tee äärtes, põõsaste all.
Ja õhtu sõuab..
Playa Jardin õhtul
Järgmise päeva plaan oli tutvuda veel linnaga, jalutada ringi, käia lähimas poes vett varumas ja nautida niisama päikest ja värsket õhku. Ehk siis midagi erilist ja suurt ei toimunud. Hommikul tibutas vihma - esimest ja viimast korda meie reisi ajal muide. Kliima on Tenerifel selline, et lõunas on kuiv ja kuum ning välja nägi seal ka tõesti nagu kõrbes - a la kaktused liivaväljadel kasvamas. Põhjas on Teide tõttu piisavalt niiske ja paari kraadi võrra jahedam, kuid see-eest milline rohelus! Ja sooja oli ka (eriti keskpäeval) täiesti piisavalt ja vahel isegi rohkem kui vaja.
Esiteks üritasime üles leida Orhideeparki ning see ka õnnestus peale väikest ekslemist piki Puerto üles ja alla kulgevaid tänavaid. Tegemist on pika ajalooga inglise stiilis aiaga, kus esil loomulikult orhideed ning ka mitmeid muid põnevaid ja kauneid taimi.
Pisut vihmane hommik järskudel tänavatel
Värvilised majad
Teel Orhideeaeda
Ja oleme kohal - järgmiseks vaateid aiast:
Kalad pargitiigis, neil oli just hommikusöögiaeg ja seetõttu pildil ka vees hulpivad jubinad.
Orhideepargist laskusime alla linna lääneossa, mereveebasseinide ja rannapromenaadi juurde. Kui ma juba esimesel päeval imestasin hotellide ja turistikohvikute rohkust (meie hotelli kõrval näiteks oli Karin kahvila - suomalaista ruokaa ja hyvää kahvia!), siis basseinide läheduses kukkus mul juba täielikult karp lahti. Selline turistikitš, et anna olla. Aafriklased müütasid ehteid ja kellasid ning iga teine vastutulija oli mingi söögikoha sisseviskaja, kes tervitas meid kas saksa või soome keeles ja üritas meid lõunale kutsuda. Mitte et nad oleks väga pealekäivad olnud, seda õnneks mitte. Söögikohad olid stiilis burger või hiina toit ja millegipärast ma ei komistanud seal linnaosas kordagi näiteks tapaste või hispaania stiilis restoranide otsa. See kõik oli natuke hirmutav ja suht kiirelt lippasime kesklinna poole, kus võis rahulikumalt hingata.
Kesklinnas ranna ääres asuv pisike kirik
Tuvid kirikuõues - liiga palav, et midagi teha
Vaade kiriku juurest mereveebasseinidele
.. ja teises suunas
Hotellid
Living on the edge
Ja vaade taas mereveebasseinide suunas, pisut kaugemalt kui enne
Rannas eksles mingisuguseid linde - ja loomulikult ma pildistasin neid (ja mitte vähe)
Krabi, mitte just kõige sõbralikuma väljanägemisega elukas
Sisalikud, keda igalpool ringi vudis. Tegemist päris Kanaaride oma liigiga.
Ja isane on värviline.
Õnnistatud linnaosa
Jõgivästrik - hüples rannaäärsetel kividel. Kivide vahel silkas muide ka pesuehtne rott.
Kaelus-turteltuvi, neid võis linnas pidevalt silmata lisaks tavalistele tuvidele.
Päev veeres äkitselt õhtuni. Järgmisel päeval olime mõelnud Loro Pargis käia ning seejärel rentida auto ja tutvuda saarega omal käel. Pildid on aga sorteerimata (ja neid on pelgalt Loro Pargist kolmesaja ringis), nii et võtab vähemalt paar päeva aega enne kui reisikirjelduse jätku välja paisatud saan.
5 kommentaari:
Ootan põnevusega edsisi muljeid..püüan enda unustusse vajunud blogi ka täiendada lähiajal:)
Jälleen todella mielenkiintoinen kuvasarja, joka herätti, kuinkas muutenkaan, matkustushalut.
Kanarialla en ole koskaan käynyt, mutta en panisi pahaksi sinne lähtöä, erityisesti kun syksy on niin ankeaa aikaa. Kyllähän nuo hotellikolossien rivit ovat aika ankeita katseltavia, mutta vastapainoksi kaikki merikuvat ja luontokuvat vahvoine väreineen taas muistuttavat että kyse on sittenkin aika eksoottisesta paikasta.
Suosikkikuvaksi monen joukosta valitsen ihanat kanat!
Kati, pühapäeval vaatasin telekast Jamie Oliveri saadet ja sellega seoses mõtlesin kohe sinu peale :) Et mis teed ja mis uudist. Nii et ootan uut blogikirjutist või siis trehvaks mõnel õhtul näiteks msn?
Tiina, oli se kieltämättä aika eksoottinen paikka - ja kiva että kuvissa oli mielekästä katseltavaa! Itse asiassa hotellimeininki oli mulle myös eksoottista, joskaan ei kovin houkuttelevaa..
Kieltämättä tuntui matkalla siltä, että pohjoisen pallopuoliskon syyskeleistä 6h lentomatkan päässä on aivan eri maailma, jossa kontrasti tohon meidän harmaaseen, kylmään, kosteaan ja ankeaan syksyyn on mieletön.
Näyttävä kuvasaldo! Tuollainen syysmatka on varmaan melkomoinen piristysruiske. Pääsittekö uimaan lainkaan, kun se ei meressä onnistunut?
Aimarii, kiitos! Ei käyty uimassa, mutta halutessaan oltaisiin kyllä päästy - jos ei mereen niin ainakin merivesialtaisiin.
Postita kommentaar