Järgmine sats pilte on läbi vaadatud ja kõlbulikud välja valitud. See ülesanne ei olnud just kergemate killast, sest visiit Loro Parki - millest täna räägin - moodustab reisil tehtud piltidest peaaegu poole. Nii et olge valmis piltide kahurituleks!
Esialgu ma mõtlesin, et noh mingi väike loomaaed ja mõned delfiinishowd, et mis seal siis ära ei ole. Aga kui reisil kohalikku brošüüri sirvisin, siis hakkas vaikselt koitma, et tegemist pole mingi pisikese ala või käputäie loomadega. Aastal 1972 asutatud papagoipargist alguse saanud loomaaed hõlmab praegu juba 135 000 ruutmeetrit ning muuhulgas 4000 papagoid 300 erinevast liigist. Aastate jooksul on parki lisaks lindudele saabunud ka delfiinid, merilõvid, gorillad, pingviinid, mõõkvaalad ja muud elukad.
Loomaaia elekter tuleb saare lõunaosas asuvast päikeseenergiajaamast ning piletituludest saadud raha abil toetatakse muuhulgas erinevaid uurimisprojekte. Tähtsaim neist on ohustatud papagoiliikide ja nende elupaikade alalhoidmine.
Selle teadmisega suundusime loomaaeda varahommikul, enne suuremate turistimasside saabumist. Kohe sissekäigu lähedal ootas esimene show - merilõvide esinemine suures mereveebasseinis. Merilõvid on suhteliselt tursked sellid ja neilt vähemalt maapinnal eriliselt nõtket või graatsilist liikumist ei oskaks oodata. Aga mu arvamus oli täiesti vale - loomad tegid sujuvalt ja erilise kergusega kõiksugu trikke.
Järgmiseks gorillade puuri kaudu pingviinideni. Pingviinidele oli ehitatud mini-Antarktika, üsna tõetruu elupaik, kus kõigele lisaks oli jahe temperatuur ning sadas lund.
Pingviinide majas olid ka lunnid:
Edasi suundusime delfiinide etenduse suunas ja teel sinna möödusime muidugi kõiksugu erinevatest loomadest.
Kas siin on kirpe?
Yo I'm cool
Murul poseeris huvitav lind (lõuna-kroonkurg) :
Pargis oli ka kaks tiigrit, neist üks haruldase valge värvusega. Võimsad elukad on üles kasvatatud tsirkuse jaoks, ent nende omanik loovutas loomad Loro Pargile.
Nom!
Delfiinide showd olin varem näinud muuhulgas Särkänniemis ja selles mõttes midagi väga uut Loro Pargi variant ei pakkunud. Loomulikult kõrgeid hüppeid ja uskumatut vee-akrobaatikat, see on ütlematagi selge.
Good-bye and thanks for all the fish!
Järgmine etendus - mõõkvaalade ehk orcade show seisnes põhimõtteliselt selles, et osa publikust kasteti korduvalt märjaks. Meie istusime kõrgemal ja muhelesime habemesse, et õige vaatekoha olime valinud. Loomulikult madalamal istujaid hoiatati ette, aga ilmselt seda peale paiskuvat veekogust ei osanud neist keegi ette kujutada, muidu oleksid nad kindlasti kohta vahetanud.
Selline on täismõõdus mõõkvaal, massiivne.
Peotäis kalu
Hüpe ...
.. ja plärts!
Vahelduseks loomadele sai nautida ka taimeriigi esindajate rikkalikust mitmekesisusest - pargis oli nimelt oma orhideeaed.
Krokodill Gena on vist taimetoitlane, sest ta hambavahed on rohelised..
Pantril oli üliarmas poeg
Ja ema vaatas külastajaid leebe "ma žöön žu ää"-pilguga
Päeva viimase etenduse pidasid meile papagoid.
Ja pargis tatsas jällegi vabalt huvitavaid linde (neitsikurg):
Eelviimasena, enne akvaariumi külastasime Katandra Treetopsi. See on hiigelsuur ala, mis on üleval kõrgustes kaetud võrguga ning kus nii linnud kui ka külastajad võivad vabalt ringi liikuda.
Ronkkakaduu
Paarike
Teemanttuvid
Riisilind
Ja päeva lõpetuseks akvaarium.
Nii oligi. Kokku lugesin sellest postitusest 68 pilti. Kui see ei ole rekord, siis igatahes sellele väga lähedal. Ent nüüd ma pean jälle mõned päevad vahet ja siirdun järgmiste piltideni. Nagu varem juba öeldud sai, rentisime kolmeks päevaks auto ja uurisime saare erinevaid paiku omal käel.
2 kommentaari:
Ei yhtää kuvaa liikaa! Ihan hengästyneenä näitä kuvia katsoin. Todella todella monta aivan fantastista kuvaa. Varsinkin hyljekuvat olivat niiiiiin ihania. Ja se gorilla! Ja musta pantteri. Mutta Genan kasvisruokalvioon en luottaisi!
Kiitos - ihana oli sukeltaa näihin väreihin ja kuviin!
Voi kiitos, tulee hyvä mieli tälläisestä palautteesta :) Ei tullut turhan takia häslättyä puoli päivää kuvien ja postauksen kanssa (en tajua miten tossa mulla kestää niin kauan), kun siitä oli selvästikin iloa.
Ja kyseessä olivat itse asiassa merileijonat, eivät hylkeet. Tämänhän tiedän vain siitä syystä, että olen kerran jo blogissani höpöttänyt reippaasti hylkeistä merileijonakuvien ohessa, Kolmården-postauksessa. Samanlaisia pötköjä kuitenkin kummatkin..?
Postita kommentaar