Statistikat kiriklikel teemadel

Täna oli Helsingi Sanomate välismaauudiste leheküljel jutt eestlaste abielude sõlmimisest. Põhjus, miks selline teema ületas uudiskünnise, on lihtne - eestlased ei ole kuigi aktiivsed kiriklike laulatuste osas, vaid pigem käiakse perekonnaseisuametis. Näiteks Tallinnas on nende toimingute suhe aastas vastavalt 150 ja 2500. Eestlastele asjade selline seis ilmselt kuigi suure üllatusena ei tule, ent Soomes on numbrid teistsugused. Leidsin netist sellise info, et Soomes 43% eelmise aasta abieludest sõlmiti perekonnaseisuametites ning ülejäänud loomulikult kiriklikult.

Ausalt öeldes kujutasin ette, et kiriklike laulatuste osakaal on veelgi suurem. Seda, millist rolli kirik soomlaste elus ja argipäevas mängib, on raske mõista, kui pole seda ise kogenud. Vähemalt mina ei osanud seda varem ette kujutada. See ei tähenda seda, et inimesed käiksid massiliselt kirikus või palvetaksid aktiivselt või midagi taolist. Ausalt öeldes minu tutvusringkonnas ei ole ühtegi nö aktiivselt usklikku inimest. Või igatahes see ei paista kuidagi välja - ja ega ei peagi. Aga kiriklikud traditsioonid on juurdunud väga sügavale. Laste ristimine, leeriskäik ja kiriklik laulatus on neist tavaelus märgatavaimad. Mulle on jäänud mulje, et suur osa soomlastest sooritab neid äsjamainitud kiriklikke toiminguid pikemalt mõtlemata ning seetõttu, et nii on alati kombeks olnud. Teatud mõttes on see ülimalt konservatiivne käitumine. Teisalt on mul selline mulje, et soomlased on palju vabameelsemad ja tolerantsemad kui näiteks Eesti ühiskond - mõeldes siinkohal võrdõiguslikkust, suhtumist naistesse, homodesse, immigrantidesse, tumedanahalistesse jne.

Sellega seoses on huvitav jälgida ülimalt päevakohast avalikku vestlust homoabielude kirikliku laulatuse teemadel. Teema sai tugeva avalöögi riigitelevisiooni vestlussaatest, kus olid vastamisi kiriku esindajad ning homod ja homode õiguste eest seisjad. Kiriku poolel ei olnud kuigi selgeid seisukohti (või pigem seisukoht oli vastu) ning argumentatsiooni tase oli noh, kohati pehmelt öeldes nõrk. Sellest sai omakorda alguse massiline kirikust lahkumine. Moodsal internetiajastul võib seda loomulikult sooritada interneti kaudu eroakirkosta.fi -leheküljel - ja peale 12. oktoobri telesaadet on seda võimalust kasutanud üle 40 000 inimese. Graafilisel kujul näeb asi välja selline:

Allikas: www.eroakirkosta.fi

Numbrid on üsna marginaalsed, kui neid võrrelda nende 4,2 miljoni soomlasega, kes hetkel veel kirikusse kuuluvad. See on viimastel andmetel 78,5% soomlastest. Võrdluseks, Eesti luteri kogudusse kuulub 14% rahvastikust ning õigeusu kogudustesse 17% (need arvud on pärit samast artiklist, millele postituse alguses viitan). Teatud mõttes kõrvalise vaatlejana on neid muutusi ja trende huvitav jälgida. Ja see on ka üks seletus sellele, miks teises ühiskonnas ja kultuuris elamine on silmaringi avardav ja uusi vaatenurki pakkuv.