Esimesena võttis meid rannal vastu merisk ehk soomepäraselt meriharakas.
Järgmiseks paterdasid kuldses hommikupäikeses üle kõnnitee pardid. Parte on lihtne pildile saada, leidub neid ju igalt poolt ja inimesi nad ei pelga. Sellest hoolimata ei ole ma partidest veel tüdinud, vastupidi, pardid on mulle eriti südamelähedased. Nad ju peaaegu naeratavad, kui nokka täpsemalt vaadata. Lennates pole nad kuigi graatsilised ja ega nende hääl ka teab mis meloodiline pole. Aga siiski ülimalt sümpaatsed linnud.
Sinikaelpartide lisaks oli meil au kohata ka teist pardiliiki - punavalge peaga viuparti.
Lõpetuseks ka üks ülimalt tavaline lind - hallrästas, rahvapäraselt tuntud ka paskrästana. Loodusõpe seletab selle lahti viisakalt: "Rahvapärane nimetus “paskrästas” on tulnud sellest, et pesitsemise juures on nad väga ettevaatlikud ja võivad ohustajad “roojaga” üle külvata." Nii et ärge siis hallrästa pesa lähedal hiilige!
P.S. Õnneks meie panipaigas pesa teinud lind on musträstas, mitte see ülal mainitud hirmus lind ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar