reede, 19. juuni 2009

Ongi jaan

Täna ongi jaan muide. Täpsemalt jaanilaupäev. Soomlased on teinud asja niimoodi, et jaanipäev on alati 20.-26.juuni vahelisele ajale sattuv laupäev. Ehk siis homme, täna aga siiski on see lõkete süütamise värk.
Selleks lähevad kõik vähegi normaalsed inimesed järveäärsetesse mökkidesse, istudes esmalt mitu tundi ummikutes. Siis seal muidugi tehakse kõik tuttava skeemi järgi - alkomaholl, grillvorstid, lõke, saun, tants ja trall. Traditsiooni juurde kuulub ka see, et jaanipäeva ilm on sitt. Sooja umbes 10-15 kraadi ja vihmane ja nii igal aastal.


Selline oli õues täna.

No aga mis meie siis sel jaanipühal teeme. Esiteks oleme kodus. Algselt oli plaan teha nii reedel kui laupäeval päevane matk kuhugi looduskaunisse kohta, aga ilmataat pole sõber, seega oleme üsna tubased. Võib-olla pühapäeval lubatakse paremat.


Hommik möödus voodis Saaremaa vaatamisväärsusi kaardistades. Puhkus on veel kaugel, aga mitte enam mägede taga!

Et mitte teistest maha jääda, oleme ka meie varunud külmkappi valget veini. Ikka traditsioonidele peab ustavaks jääma. Mulle küll tundub, et kvantiteedi osas jään seekord põliselanikele alla, aga sellest pole hullu. Grill on see-eest juba eilsest olnud tihedas kasutuses - nii vorstikesed kui tänane lõuna (lõhe ja köögiviljad fooliumis) on seal valminud. Tõenäoliselt õhtu toob veel grillvorstikesi (ja kaalutõusu).

Juba paar päeva on Laku taas vajanud arstimist ja hella hoolt. Talvel esmakordselt esinenud tagajala nahaprobleem on tagasi, seekord teisel jalal ja väiksem. Siiski tähendab see kassile jälle plastikkraed ning 3x päevas jala desinfitseerimist ja salvi määrimist. Ning paar korda päevas valve all krae eemaldamist, et pisike saaks end puhtaks noolida. Valve seepärast, et jala kallale ta loomulikult minna ei tohi. Nii et meil on sülekass jälle, selline märterlik süüdistavate silmadega.


Laku on küll tavalisest nukram, ent mitte leebem.


Naukkul pole vahet - tahaks silitusi.


Oleme nüüd ometi sõbrad!


Kättesaamatu vabadus.

Aga tagasi jaani veetmise juurde. Oleme vist suhteliselt ebatraditsiooniliselt alustanud - koristamise ja peale lõunasööki tukkumisega. Mulle tundub, et siit enam korralikku jaanitralli ei saa :) Ilmselgelt igavad inimesed.
Täna olen ka üles leidnud Luhatsi triatloni-blogi ja selle tervenisti läbi lugenud. Vahva värk. Oleme samas koolis käinud, tema nägu on sealt juba tuttav, ent eks Luhats ole ka suuremale ringile tuttav mees. Igatahes sain sealt kohe indu oma tervislikele eluviisidele. Akile lugesin ka pulsisageduse kohta üht ja teist ette. Täna olekski juba peaaegu end metsarajale saanud, ent kahjuks tuli nälg enne peale ja toidu kõrvale sai nauditud ka klaas veini. Ja ega siis peale alkoholi tarbimist ei saa enam metsa kakerdama minna. Head vabandused, ma tean, aga homme teeme tänase plaani tõeks!

Kõigile Eestis elavatele igatahes ilusat jaani ootust - loodetavasti on ilm seal järgmisel nädalal parem!

4 kommentaari:

Kati ütles ...

Tupsikud on ikka koos nii vahvad..ja vaene Laku:(
Muide vaatan et olet ka päris korraliku statiivi soetanud:)

Maris ütles ...

Statiiv on meie pere teise fotograafi oma. Ja tema muidugi viriseb, et kehv riist ja tahaks paremat osta :D

Tiina L. ütles ...

Oi oi, viimane pilt oli midagi erilist. Nii "koskettava" - kas see on liigutav eesti keeles? Suur maailm seal väljas, ja mina akna tagant ainult vaatan.

Maris ütles ...

Liigutav on täpselt õige.
Viimasel pildil on lausa kahekordne vabadusekaotus - krae kaelas ja peab veel toas ka istuma. Oo, milline sümboolika, mis sest, et ise ütlen..

Vabadus on samuti mitmetähenduslik. Laku jaoks näiteks see tähendab seda, et võib õues kõhu rohtu täis pugida ja pärast selle elutoa vaibale oksendada. Ja vabaduse saavutamine on tal käpas - tuleb lihtsalt ukse ees natuke haledalt näuguda, kui juba teenrid ruttavad kaelarihma kinnitama ja ust avama ...