pühapäev, 31. mai 2009

Mere ääres

Imeliselt päikeseline nädalavahetus hakkabki läbi saama. Kui homseks on veel üle paarikümne kraadi lubatud, siis neljapäeval näikse kallavat vihma ja sooja on hädised +7. Üürikesed on suverõõmud, ent võib-olla just seetõttu hoopis meeldivamad?

Olen osaliselt tänaseid pilte juba sorteerinud ning jätkan seda kindlasti veel mõnda aega. Üldjoontes käib see nii: kõigepealt laen kõik fotokas olevad pildid arvutisse. Tänane saak = 204 pilti. Esimesel vaatamisel kustutan selgelt hägused või valesti fokuseeritud pildid. Seekord jäi pilte järgi 192. Ent siis algab keerulisem töö - mõttetute või kehvasti väljakukkunud piltide kustutamine. Mul on pildistades harjumus ühest objektist või maastikust vähemalt kaks-kolm pisut erinevat võtet teha, et minimeerida vigu - tavaliselt üks piltidest tuleb üldiselt ikka paremini välja kui teised. Linde või loomi fotografeerides võib kaadreid tulla lausa mitmeid kümneid, sest pildistamisobjekt on kas kaugel, liigub või näiteks vaatab vales suunas. Samuti on pisike käte värin või vale fookus tavapärased häired, ent üldiselt on sellistes keerulisemates tingimustes üks kolmest pildist õnnestunud. Mõnikord on aga kõik mitukümmend võtet päris normaalsed - nagu täna veelinde pildistades - ja siis ürita neist mõnda huvitavamat poosi või kompositsiooni välja valida. Enesekriitika peaks olema ja samuti mingisugune kunstiline pilk. Neid ma harjutan :)

Täna on pärast sellist filtreerimist järel 93 pilti - palju on kärbitud, ent võtteid on suure tõenäosusega siiski veel liialt. Olen tõdenud, et sellise pildistamispäeva kohta on 50-60 pilti juba äärmiselt piisav tulemus. Ent see selleks, tegelen asjaga hiljem. Praegu ma räägin teile sellest, kus täna käisime ning selle jaoks tuleb mul läbi teha veel üks piltide läbikäimise tuur. Selle käigus valin välja blogikõlbulikud pildid, ehk siis sellised, mida kindlasti tahan näidata - mõnusad maastikud, ümbruskond, mõned hästi tabatud linnud-loomad; või sellised, mis lihtsalt jutuga kokku lähevad, näiteks mingi piknikupilt, millel kunstilist väärtust teps palju pole.
Väljavalitud piltidele teen Paint.NET programmiga esiteks sobiliku cropi, siis 800 piksli laiuseks ning vahel lisan kraadi võrra teravust. Muid trikke üldiselt ei harrasta - ei oska ja ega toormaterjal ning programm ka selleks eriliselt soodsad pole. Täna sai väljavalitud pilte kokku kümme - siin nad tulevad, koos päeva kirjeldusega.

Väljasõit viis meid siis täna Helsingist lääne poole, Kirkkonummel asuvale Porkkalanniemi loodusalale.



Parkimisalast oli mereni veel 1,3 kilomeetrine rada, mis läbis kuiva, kaljudel asuvat ja täielikult suve järgi lõhnavat männimetsa. Esimesed vaated puude vahel paistvale sügavsiniselt helkivale merele andsid lootust, et peagi saavad meie kuumutavad ihud veidike värsket õhku ja jahutust.


Seal ta sillerdab!

Laugjatel rannakaljudel avanesid meeletud vaated - päikeses sillerdav meri, jalga puhkama kutsuvad siledad kaljud pisikeste lahesoppidega ning kaldavees prääksuvad linnud poegadega.





Keerasime end esialgu kaasavõetud tekile pikali, võtsime päikest, lebotasime niisama ja tundsime elust mõnu. Mina lugesin kaasavõetud raamatuid - ühe sain läbi ja teist alustasin (mõnus lugemine, aitäh kingi eest!). Nautisime ka plastkarbi-piknikut ja üritasime lähedalasuval kivil ümbrust jälgivat randtiiru pildistada.


Saare Light, nii ongi!



Ühel hetkel sai enese grillimisest villand, pole ka erilised rannainimesed kumbki. Pakkisime kimpsud-kompsud kokku ja läksime ümbruskonda uurima. Kõmpisime kaljudel, nägime veelinde ja nende poegi, puhkasime kividel ja loomulikult klõpsisime-klõpsisime.


Kaljude vahel kasvas mingeid taolisi palle.


Valgepõsk-lagled ja nupsud!

Vahepeal kohtusime taas hahkade parvega, linnujõugus oli mitmeid täiskasvanuid ning nende vahel sukeldusid pidevalt vette ja tõusid pinnale pisikesed pojad.



Lõpetuseks veel paar Porkkalanniemi meremaastikku:





Peale sellist nädalavahetust on äärmiselt vastukarva homme klaaskarpi tööle ronida ja aknast lühikeste varrukatega mööda jalutavaid inimesi jälgida. Õhtul pääseb muidugi oma õuele pikutama, selle nimel elangi! :)

2 kommentaari:

Tiina L. ütles ...

See lugu pildistamisest, piltide sorteerimise raskusest ja valimisest on nii tuttav. Nüüd teeb asja lihtsamaks see et kasutan ainult ühte kaamerat (Canon 1000D). Varem oli nii, et kaasas oli kaks kaamerat (Olympus zoomiga ja Fuji Finepix). Ja tegin siis pilte kahe kaameraga, tihti samadest objektidest. Topelt kogus pilte!

Aga, sinu piltidest: nendest on näha et oled arenenud. Nüüd meeldis mulle eriti see linnupilt (ei tea, mingisugune tiir ehk?)

Ja ka varematest piltidest oli eriti hea se puna-kollane tulpide meri mille olid teinud Kivinokkas.

Maris ütles ...

Nojah, eks harjutamine tegevat meistriks ja ma olen juba päris palju harjutanud... Eriti hästi tunnetab seda meie kõvaketas, mis muudkui täitub ja täitub piltidest. Aga tore kui mingit progressi on märgata!
Ilus päikeseline ilm aitab ka kaasa, fotokas on nii hulga koostöövõimelisem kui pilves ilmaga.

Ja pildil on tõesti randtiir! Kuulub keskmise suurusega lindude kasti :)