Soojad päikeselised ilmad on äärmiselt oodatud. Ma ei või seedida talve, lõikavalt külma tuult, pimedust ega tatist nina. Need kõik on minu jaoks nii ebameeldivad, et unistan elust soojal maal (aga mitte liiga soojal, pigem siis mõõduka temperatuuriga maal). Pikisilmi suve oodates olen aga ära unustanud asja varjupoole. Nimelt ma kärssan päikese käes ära. Esimeste soojade ilmadega ei tule päikeseblokid üldse meeldegi ja siis avastangi endalt punase nina, sügelevad käsivarred ja valusa rinnaesise. Just käed on need, mis väiksemagi põletuse puhul hakkavad kannatamatult kihelema.
Pean siinkohal mainima, et sel aastal olen veel suutnud kõige hullemat vältida. Nina küll punetab, aga selle vastu ei saa nagunii. Aga mis kasu sellest kõigest on? Mitte muhvigi. Olen ikkagi teistest mitmeid toone kaamem. Mu näonahk on nii valge, et tavaliselt kahtlustatakse mul mingit haigust. Selle kohta pean alati tõdema, et ei, ma ei ole haige, ma näengi alati selline välja.
Kõige hullem on siiski jalad. Kui näkku saab veel mingisugusegi jume ja käed muutuvad kraadi võrra tumedamaks (keegi muu seda ei näe, ent mina ise tean!), siis sääred on päikesest hoolimata kahvatuvalged. Esmaspäeval üritasin neid õues tunni võrra praadida, sama olin teinud ka reedel, ent tulemus on null. Isegi punaseks ei värvu, mis muidugi on tegelikult hea, no thanks nahavähile eks. Aga no natuke värvi võiks ikka saada. Sest mul on kappi varutud palju ilusaid seelikuid ning ma tahaks neid kanda. Ja ärge üldse mainige sukkpükse, need on talve kõrval üks hullemaid asju, mida ma tean. Kõige vastikum on tegelikult selline külm talv, mil peab sukkpüksid jalga ajama. Topelt-võeh!
Nüüd peaksin iga vaba hetke väljas sääri päevitama, aga mis teed, töö nõuab tegemist ja õhtul enam päike ei võta. Ja kui võtakski, siis meie õuele ta igatahes enam ei paista. On muidugi olemas ka päike purgis - isepruunistavad kreemid, aga tee mis tahad, minu nahal näeb tulemus välja kollakasoranž.
Vot nii ongi. Mul on kaks valikut - ehmatada inimesi oma valgete koibadega või kanda pükse. Tavaliselt pool suve teen viimast. Teisel poolel tuleb pohuism peale ja siis kannangi seelikut. Aga tahaks sel esimesel poolel ka!
See oligi selle aasta esimene suvest stressamise postitus. Mul on veel teine plaanis, nimelt sportliku vormi saavutamine, kui samal ajal kõik grillroad sellele vastu sõdivad. See on muide eriti ajakohane, kuna võtsin Rootsis hõrgutisi pugides suure vaevaga kaotatud kilokese jälle juurde. Kurask ma ütlen :D
2 kommentaari:
Ma ei hakka vist mainimagi, milline mina juba välja näen:)
2 nädalavahetust päevitamist maal ja tulemus on selline et siiani emaga naerame et Kreeta tuleb vist kultuurireis;))
Aga sport ja grill on siipool lahtegi mureks.
Novot jah, eriti hulluks teeb minu valged koivad see, et teised inimesed on NIII pruunid. Nii et aitäh!!! :)
Kui tulete, siis on ka grill, nii et ole valmis ;)
Postita kommentaar