Mai keskel võib meie pisikeses õues näha üht koma teist õiekest. Meeletut lillemerd kahjuks ei ole, aga ma pürgin selle poole. Algaja rohenäpp nagu ma olen.
Aga siin siis esiteks lilled, mis olid olemas juba enne meie kolimist:
Kitsekakar, eelmisel aastal pakkus palju kollaseid õisi, ent sel kevadel on vaid paar hädist õit. Ja naabril muidugi sama taim vohab mitme põõsatupsuna. Pean ilmselt midagi ette võtma...
Kobarhüatsint, iga-aastane aia ilmet värskendav pisike puhmas. Eelmisel aastal kaevasime aiamooduleid vahetades üsna sibulate lähedalt, ent tore on märgata, et kahju talle ei teinud.
Meelespea - on tegelikult maja poolt vaadates kobarhüatsindi ja aia varjus. Lill ise on minuarust õrn ja armas ning väärib kõigest hoolimata äramärkimist.
Ülane, üllatav külaline muru keskel. Paar isendit kasvavad aia varjulisemal poolel.
Nüüd siis minu istutused. Sügisel panin innukalt lillesibulaid maha, lootes kevadist lillemerd. Tulemus on selles mõttes suhteliselt kesine. Ma kahtlustan, et lillepeenrast leidunud kolm mutiauku seletavad seda nähtust mõnevõrra.
Maha panin mälu järgi vähemalt 30 sibulat, osa tulpe ja osa krookuseid. Maa peale tõusid viis krookust (osadel ainult lehed ilma õieta) ning viis tulpi. Nukker noh. Viimastest kaks on avanenud, kolm on nüüd paari päeva sees minemas, ent värvi võib juba aimata.
Alustasin ka suviste istutustega. Meil on räästa all suur lillekast, mis nõuab teatud tüüpi taimi. Nimelt umbes pool päeva paistab päike sinna armutult, seega peavad lilled kuumuses hakkama saama. Teise poole päevast on päike maja taga. Istutasin kasti sel aastal petuuniad ning hõbekakrad, eks näis, mis saama hakkab.
Algsituatsioon (oumaigaad, ma pean selle valge lillepoti ja muu risu sealt ära koristama!):
Poesaak:
Ja tulemus:
Nüüd ei muud kui kastmine ja väetamine ja loodetavasti hakkavad mühama. Maja ees juba muide mühab amplitaim:
Ideid, mida veel maha või potti pista? Tingimustest niipalju, et aias mulda pole ollagi, liiv on põhiline ning päikest suhteliselt vähe. Aga kui on, siis kuumutab ka päris korralikult. Suur osa aiast siiski enamjaolt varjus.
2 kommentaari:
Nüüd läheb lahti.
Aki Sirkesalo laulis: annoin pikkusormen, se vei koko käden.
Ja nii see toimub ka aias.
Kõike head soovin Vantaa aiahuvilisele! Ja järgmisel aastal kohtume vist Türil, silmad palavikult hiilgades.
Mind õnneks veel pisut piiravad järgmised tingimused:
1) toas taimi ei tohi olla, kuna seal on kassid
2) õues on kehv muld
3) teatud kohtades päike kuumutab liialt, teatud kohtades on pime
4) ruumi on väga vähe, mõned kümned ruutmeetrid
5) Aki tülpinud ilme ja õlakehitused lillepoes
Aga inimene leiab siiski alati võimalusi ;) Sullegi toredat ja tegusat kasvuhooaega!
Postita kommentaar