Barcelona Zoo

Kolmandal reisipäeval võtsime kohe hommikul suuna loomaaeda. Triumfikaare juurest alla mere poole ja jälle läbi Parc de la Ciutadella. Pargi imetlemisest ei saanud küllalt. Selle keskel asus veel järv, kus loksusid natuke teistmoodi kajakad (tõenäoliselt talveriideis naerukajakad), ja palmide vahel tegid häält jällegi papagoid. Ühe puu otsas istus sadakond tuvi.







Vaade zooloogiamuuseumile:



Loomaaiale lähenemisest andis märku suur mammut:



Enne sissepääsuni jõudmist nägime pargis veel huvitavaid vilju:





Ja kuju:



Ja torni:



Jalad olid mul tegelikult juba loomaaiani jõudes väsinud, eks eelmiste päevade ringi trampimine andis tunda. Aga pressisime ikka vapralt edasi, huvitavaid loomi vaatama. Ja eks vahepeal sai ikka maha istutud ja jalgu puhatud, võib-olla kerge kohv ja jäätis ka sinna kõrvale ...

Loomaaias nägime esmalt papagoisid, vabalt ringi lendavatest veelgi kirevamaid.



Tupsud:




See on tegelikult mingi vareseline, mulle hakkas kohe väga meeldima, huvitav värvikombinatsioon:






Mingi tuvi:


Siis kiikasime ühte majja sisse, jälle oli huvitavaid linde! Esimesed kükitasid oksal nagu kubujussid:



Tuvi:



Tuukanid olid coolid, mis sest, et noka suurus on neil pisut ülepingutatud:





Kui ma ei eksi, siis see oli jäälinnu soojemal maal elav sugulane:



Ja veel kirjusid linde:







Loomaaed oli päris suur ja paistis suhteliselt heas korras olevat - loomadel kenasti ruumi ja tegevust. Ja meile palju jalutamist ja vaatamist. Veel pildikesi kõiksugu karvastest ja sulelistest (ja soomuselistest?), kes objektiivi ette sattusid:



















Loomaaed oli koduks ka suurele hallhaigrukolooniale. Ja need ei olnud mitte puurides, vaid lendasid vabalt ringi ja pesitsesid suurtes puudes. Vahel vuhises neid üle pea, oli samasugune wtf tunne nagu Amsterdamis - linnud tundsid ennast nii kodus nagu meil siin tuvid. Aga pildile jäi tegelikult hoopis siidhaigur, ka neid istus siin-seal:



Eksponaatidena oli see-eest selliseid linde:





Ja taoline eksootiline lind!



Ahvipuure oli ka mitmeid. Ma pean tunnistama, et ma eriline ahvide fänn ei ole. Muudkui kratsivad ennast ja teineteist. Aga Barcelonas jäin ma mandrillide puuri juurde vaat et suu ammuli vahtima, millised värvilised ja ilmekad loomad!







Suur isane, ja millised kihvad!





Järgmiseks jäi pilk pikemalt pidama nutriatel. Muide eesti keeles ka kobrasrotina tuntud. Ja ongi tegelikult, hambad on nagu kopral, aga laia saba asemel on rotisaba.









Kui varsti juba arvasime, et peagi saavad puurid ja loomad otsa ja peame hakkama tagasi liikuma, siis nii see igatahes polnud. Aina uusi ja uusi elukaid tuli vastu! Näiteks tiiger:







Ja flamingod:











Eks need loomad ikka millalgi otsa said. Siin piltide peal pole kindlasti pooltki neist. Aga lõpetuseks üks jaanalind, kelle kael ulatus julgelt üle puuri ääre. See oli selline betoonsein, mille peal oli põigiti veel paar metalltoru. Ma väga lähedale ei julgenudki minna, oleks ta sealt nokaga äianud, oleks suur sinikas olnud ...