Barcelona: Sagrada Familia ja Las Ramblas

Esimesel päeval hotelli lonkides sattusime papagoisid ka lähemalt nägema! Krõbistasid tammetõrusid, kõigil plaadikesed kaelas.



Peale pisikest puhkehetke hotellis otsustasime kuulsa (või kurikuulsa?) Sagrada Familia kirikuga tutvuda. Kirik asus meist jalutuskäigu kaugusel ja teel sinna möödusime Toros Monumentalist ehk siis härjavõitluse areenist.



Tegelikult reisijuhist lugesin, et katalaanid niiväga härjavõitluse, flamenco ja muude selliste asjadega ei tegele, need olevat rohkem teiste Hispaania piirkondade lõbud.

Sagrada Familiani jõudsime ühtäkki, tavaliste majade vahelt tulles olimegi kiriku ees. Ootasin millegipärast suurt ja avarat platsi või parki kiriku ümber, aga ehitis tõusis suhteliselt otse majade vahelt kõrgustesse. Mis sellest meelde jäi? Rahvamassid, pikad järjekorrad sissepääsu ees, turistidele suveniire ja muid nipsasjakesi pakkuvad putkad, kraanad ja veel suuremad kraanad kiriku ümber.













Tõdesime, et järjekord oli meie jaoks liiga pikk ja võtsime suuna Placa de Catalunyale, kust mööda kuulsat peatänavat Las Ramblast mere suunas jalutasime.

Massid La Ramblal:


Minu jaoks oli Ramblal liiga palju rahvast, et atmosfäärist oleks võinud täiel rinnul nautida. Autod vuhisesid mööda, inimesed kulgesid, terrassidel pakuti toitu ja jooki, putkades müüdi suveniire, lilli, linde, jalgpallisärke. Kirev seltskond igatahes! Istusime meiegi ühte pubilaadsesse kohta õhtusöögile (ei olnud ilmselt kuigi autentne söögikoht), puhkasime jalgu ja vaatasime möödujaid.



Hõrk vaateaken:


Õhtu jätkuks pidin muidugi ka midagi magusat hamba alla saama ja igal nurgal pakutavad gofred ehk paksud vahvlid olid selleks otstarbeks suurepärased.



Alles täies õhtupimeduses jõudsime Rambla lõppu, Kolumbuse monumendi juurde.









Esimene päev möödas ja jalad juba täiesti väsinud - lonkisime hotelli puhkama, sest järgmisel päeval oli meil plaan juba varakult Tibidabo suunas teele asuda. Kus või mis on Tibidabo, sellest rohkem juba järgmises postituses.