Äratus oli meil pühapäeval varajane, sest lennuk startis kell 6 hommikul. Enne nelja ajasime end üles, viskasime viimased asjad kohvrisse ja reis võis alata. Päikesetõusu ajal pilvede kohal viibimine on äärmiselt kaunis. Värvide vaatemängu jätkus vähemalt tunniks ajaks.
Peale neljatunnist lendu maandusime Barcelona lennuväljal, mis asub vaid 12km kaugusel kesklinnast. Siirdusime kesklinna viiva Renfe rongi peale, peale esialgset hämmingut, et mis rong kuhu läheb.. Seejärel tegime tutvust metrooga. Alguses paistis see olevat pisut keeruline, aga tegelikult peale esimest sõitu oli asi täiesti selge ja edaspidi kasutasimegi linnas ringi liikumiseks meeletult tõhusat metroosüsteemi.
Meie hotell oli küll Eixample linnaosas, kuid siiski päris keskusest pisut eemal. Metroopeatuseni oli vaid paar tänavavahet, aga keset päeva hotelli naasmise peale kulus omajagu aega. No vähemalt rahulik oli, keegi öösel tänavatel ei möllanud :) Kohe hommikul me hotelli ei pääsenud, nii et jätsime kohvrid pakihoidu ja suundusime kaamerad kaelas lähiümbrusega tutvuma. Paiknesime Tetuani väljaku lähedal, nii et jalutasime sealt alla triumfikaare suunas. Kõigepealt tuli muidugi ka kohaliku joogiga tutvuda - Veri pudelis.
Esimesed linnavaated panid kohe imestama, et ongi sellised hacienda-tüüpi majad!
Rõdudega!
Sama maja rõdul olid mingisugused koomiksitegelased:
Mõned majad olid idamaises stiilis (ütleme nii, et kunstiajalugu pole just mu tugev koht, aga nendest kuplitest tuleb meelde Türgi, Maroko.. nii et mis arhitektuuristiil see on?)
Ja jõudsimegi võimsa triumfikaareni, 1888 aasta maailmanäituse sissekäiguks ehitatud Arc de Triomfini.
Edasi mere suunas kulges lai puiestee ja kuna meie hotellitoa vabanemiseni oli veel tükk aega, siis jalutasime aga edasi.
Silma jäi igasugu huvitavaid torne:
Siis aga põikasime vasakule Parc de la Ciutadellasse, linna suurimasse parki. Roheluses lendasid puude vahel papagoid ja meie ees avaneval platsil asuvas aiamajas tantsisid kohalikud sambat (või salsat, pead pandiks ei pane). Põhjamaalase jaoks fiiling missugune, lisaks veel pargis kõrguvad palmid ja mis sa hing veel tahad!
Järgmiseks avastasime pargist suure ja kauni purskkaevu, mis võttis lausa ahhetama.
La Cascada -nimelise purskkaevu planeerimisel oli omal ajal abiks ka Gaudi, tollal veel õpipoisina.
Puhkasime veel pargipingil jalgu, vahtisime mööduvaid inimesi, jälgisime papagoisid ja muid linnukesi ning siis kablutasime juba tagasi hotelli poole, et tuba kätte saada. Peab muideks mainima, et esimesel päeval oli ilm meeletult ilus, päikese käes kindlasti umbes 23-25 kraadi. Kuna me olime otse lennukist tulnud, pikad teksad ja soojad riided, siis olime hotellituppa jõudes omadega juba suhteliselt läbi. Varajane ärkamine ja pikk lend ka seljataga. Dušš ja väike uinak kulusid marjaks ära, enne uuesti linna peale minekut. Aga sellest juba järgmises postituses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar