Esimene advent ehk jõulukraami väljatoomise päev

Juhuu, olen esimest adventi juba pikalt oodanud ja nüüd on see käes! Jõulude lähenemine on juba käegakatsutavam. Mulle tähendab see koduseid õhtuid sooja teki all, glögikruus käes ja läpakas süles, jõulutuled põlevad ja võib-olla ka paar küünalt.. Tegelikult ei erine see ju eriti minu tavalistest õhtutest, aga mingisugune rahulikkuse moment on lihtsalt juures. Aasta veereb lõpule, võib teatud otsi vaimselt kokku tõmmata ja uusi planeerida ja unistada.
Lisaks on mul esimese advendi puhul ametlik luba Akilt jõulutuled ja muud värgid kapist välja kraamida ja üles riputada. Kui ma juba novembri keskel seda ideed üritasin välja käia, siis mulle pööritati veel silmi, et liiga vara. Aga nüüd sai maja ees männile ülimalt kirkad led-tuled peale riputatud, et päkapikud ikkagi meid üles leiaks ja sussi sisse üht-teist tooks. Tuppa soetasin läbipaistva klaasvaasi sisse ka dekoratiivsed jõululambikesed, teise vaasi sisse said punased ja hõbedased kuuse-ehted. Ilus!

Mänd näeb välja selline, kahju ainult, et lund ei ole:


Jõulukompositsioon 1:


Ehtevaas:


Kompositsioon nr 3:


Käisime täna taas ühte maja vaatamas. Seekord oli juba selline tunne, et selle me võtaksime! Kahjuks me polnud ainsad, suur sebin käis seal, palju inimesi oli maja vaatama tulnud. Aga oli ka põhjust - asukoht metsatuka ja põldude vahel, siiski suhteliselt lähedal Lahti kiirteele, saab kiirelt Helsingisse vuhiseda. Ruute 118 PLUSS välja ehitamata keldrikorrus, millest umbes pool oli korraliku toakõrgusega, ehk siis võimalus ehitada eluruumideks ümber (meie puhul siis Akile ilmatusuureks töötoaks ;)) Meeletu potentsiaal igatahes. Maad oli lähemale hektar, sellist krunti naljalt ei leia. Osa sellest oli head peenramaad, korraliku mullaga - mulle oleks seal järgmisteks 5-10 aastaks nokitsemist, nägin juba vaimusilmas kasvuhoonet tõusmas, maasika- ja kartulipeenraid, salatilehti ja ürte ;) Maja iseenesest oli suhteliselt retro, ehk siis aastast 1979. Nõuab igas toas remonti + köök ja vannituba nullist teha. Plaani oleks pidanud ka pisut muutma, hetkel see oli tibake ebaloogiline, magamistoad pisikesed ja köök elutoast kaugel. Aga neid oleks olnud suhteliselt lihtne muuta, sest allkorrusel oli ju avatud keldrikorrus, kust on lihtne torusid laest tõmmata. Ah, aga see maja jõuab juba viis korda kaubaks minna, enne kui meie enda oma üldse müüki saame. Niuks. Eks neid sellised tuleb ju veel müüki, onju?

Barcelona Zoo

Kolmandal reisipäeval võtsime kohe hommikul suuna loomaaeda. Triumfikaare juurest alla mere poole ja jälle läbi Parc de la Ciutadella. Pargi imetlemisest ei saanud küllalt. Selle keskel asus veel järv, kus loksusid natuke teistmoodi kajakad (tõenäoliselt talveriideis naerukajakad), ja palmide vahel tegid häält jällegi papagoid. Ühe puu otsas istus sadakond tuvi.







Vaade zooloogiamuuseumile:



Loomaaiale lähenemisest andis märku suur mammut:



Enne sissepääsuni jõudmist nägime pargis veel huvitavaid vilju:





Ja kuju:



Ja torni:



Jalad olid mul tegelikult juba loomaaiani jõudes väsinud, eks eelmiste päevade ringi trampimine andis tunda. Aga pressisime ikka vapralt edasi, huvitavaid loomi vaatama. Ja eks vahepeal sai ikka maha istutud ja jalgu puhatud, võib-olla kerge kohv ja jäätis ka sinna kõrvale ...

Loomaaias nägime esmalt papagoisid, vabalt ringi lendavatest veelgi kirevamaid.



Tupsud:




See on tegelikult mingi vareseline, mulle hakkas kohe väga meeldima, huvitav värvikombinatsioon:






Mingi tuvi:


Siis kiikasime ühte majja sisse, jälle oli huvitavaid linde! Esimesed kükitasid oksal nagu kubujussid:



Tuvi:



Tuukanid olid coolid, mis sest, et noka suurus on neil pisut ülepingutatud:





Kui ma ei eksi, siis see oli jäälinnu soojemal maal elav sugulane:



Ja veel kirjusid linde:







Loomaaed oli päris suur ja paistis suhteliselt heas korras olevat - loomadel kenasti ruumi ja tegevust. Ja meile palju jalutamist ja vaatamist. Veel pildikesi kõiksugu karvastest ja sulelistest (ja soomuselistest?), kes objektiivi ette sattusid:



















Loomaaed oli koduks ka suurele hallhaigrukolooniale. Ja need ei olnud mitte puurides, vaid lendasid vabalt ringi ja pesitsesid suurtes puudes. Vahel vuhises neid üle pea, oli samasugune wtf tunne nagu Amsterdamis - linnud tundsid ennast nii kodus nagu meil siin tuvid. Aga pildile jäi tegelikult hoopis siidhaigur, ka neid istus siin-seal:



Eksponaatidena oli see-eest selliseid linde:





Ja taoline eksootiline lind!



Ahvipuure oli ka mitmeid. Ma pean tunnistama, et ma eriline ahvide fänn ei ole. Muudkui kratsivad ennast ja teineteist. Aga Barcelonas jäin ma mandrillide puuri juurde vaat et suu ammuli vahtima, millised värvilised ja ilmekad loomad!







Suur isane, ja millised kihvad!





Järgmiseks jäi pilk pikemalt pidama nutriatel. Muide eesti keeles ka kobrasrotina tuntud. Ja ongi tegelikult, hambad on nagu kopral, aga laia saba asemel on rotisaba.









Kui varsti juba arvasime, et peagi saavad puurid ja loomad otsa ja peame hakkama tagasi liikuma, siis nii see igatahes polnud. Aina uusi ja uusi elukaid tuli vastu! Näiteks tiiger:







Ja flamingod:











Eks need loomad ikka millalgi otsa said. Siin piltide peal pole kindlasti pooltki neist. Aga lõpetuseks üks jaanalind, kelle kael ulatus julgelt üle puuri ääre. See oli selline betoonsein, mille peal oli põigiti veel paar metalltoru. Ma väga lähedale ei julgenudki minna, oleks ta sealt nokaga äianud, oleks suur sinikas olnud ...