Täna rääkisime tööl jälle naissoost tiimikaaslastega, et peaks ikka enda eest rohkem hoolitsema. Tavaliselt tuleb meil see sama teema esile teatud vaheaegadega. Näiteks siis kui keegi loeb ajakirjast juttu "uusi moetrende tööriietuses" või midagi taolist.
Üks kolleeg ohkis, et peaks küünte eest hoolt kandma ja korraliku maniküüri tegema. Teine jälle kurtis, et ei viitsi tööriietusse panustada - et tõmbab iga päev pükskostüümi selga, kuna see on nii lihtne. Ainult mingi topp alla ja valmis.
Ma olen mõlemiga väga nõus, kuna minu stabiilne tööunivorm on teksad ja mingi kampsun. Maniküürist ei hakka rääkimagi, kuna juba igapäevane kreemitamine käib vahel ülejõu (ja mul on kõige tipuks talviti nii kuiv nahk, et juba ühe kreemikorra vahele jätmine annab tunda hirmsa sügelemisena - nii et ma ei pea ainult ilu pärast kreemi kasutama).
Aga täna ma võtsin õppust! Uurisin netist paari inspireerivat stiiliblogi, mis keskenduvad just tööriietusele ning panin häid ideid kõrva taha. Ning homseks kliendikohtumiseks mõtlesin riided valmis - ja olen nendega päris rahul. Aga see ei ole veel kõik!
Mul on kapis mõned püksid, mille kandmiseks ma peaksin olema nii umbes seitse kilo kergem. Alustasin selle eesmärgini pürgimist tunnise jalutuskäiguga lumises ümbruskonnas ja kõrval asuvas metsatukas. Ja ikka ei ole veel kõik!
Peale metsast tulekut tegin peale kiiret dušši veel korraliku näohoolduse! Mul on sügisesest spa-visiidist veel järel pisikesi näidispurgikesi, nii et järjest läks näkku puhastav tooner, kaerakoorija ning savimask. Kõige lõpuks hea rasvane kreem. Ja kui mul veel indu jätkub, siis lakin küüned ka ära. Wou eks. See tegelikult eeldab seda, et mu kapis kopitavad küünelakipurgid ei ole veel ära kuivanud..
Vot ja peale sellist operatsiooni võingi jälle südametunnistuspiinad järgmiseks pooleks aastaks unustada .. või kuidas?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar