Olen nüüd pidulikult ja ametlikult seagripi vastu vaktsineeritud. Mul on selle kohta paber ja puha. Ja õlavars mõnevõrra hell. Igatahes minuarust on mõistlik end vaktsineerida - hoiad ühte karmi tõppe haigestumise riski endast eemal ning välistad selle, et võiksid grippi kellelegi edasi kanda. See on minu panus seagripi leviku peatamiseks.
Varem on ka pakutud vaktsiine nn hooajagripi vastu ja neid ma pole kunagi vajalikuks pidanud. Ent peale seda, kui paar aastat tagasi ühe gripi läbi põdesin, on mu arvamus hakanud muutuma. See oli nimelt ikka räigelt kurnav. Esiteks kõikus mul viis päeva palavik 37 ja 39 kraadi vahel - palavik tõusis pea- ja lihasevalu saatel ning langes meeletu higistamise abil - ja seda umbes kolm korda ööpäevas. Paari päeva möödudes olin omadega nii läbi, et valmistasin voodist tõusmise ja wc-sse mineku jaoks end vaimselt mitu tundi ette. Viiendal päeval, kui kraadiklaas järjekordselt 39 peale ronis ning pea lõhkus valutada (ning ma ei olnud mitu päeva suutnud midagi süüa), olin vaimselt ja füüsiliselt totaalne õnnetusehunnik. Hädine ja nutune.
Sellist asja enam vabatahtlikult korrata ei sooviks.
Teine päevakohane teema on külm ilm. Juhututtavat kohates võib kohe teha juttu ilmast, ei pea small talki teemadega pead vaevama. Näiteks üks kohmab, et väga kõva pakane on ja teine vastu, et jah, kaua võib! Ja kõik on rahul.
Ma ise olen suhteliselt hästi sel talvel külma vastu varustatud. Ma nimelt tegin väga põhjapaneva otsuse osta endale poolvillased retuusid. Kuigi ma ei suuda kannatada seda, et teksade all on mingid lisapüksid - suhteliselt ebamugav värk - olen ma siiski eriti rahul sellega, et külm mind ära ei võta. Vähemalt mitte selle kolme minuti jooksul, mida ma veedan väljas rongi oodates või rongi pealt kontorisse kimades. Kuigi ma ei suuda ära oodata seda päeva, kui väljas on 40 kraadi praegusest soojem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar