Tõrksad ja liibuvad

Wuhuu, seminar sai tehtud! Kõik läks hästi, leidsin ka ühe suurepärase inimese, kes soostus päevase hoiatusajaga esinema tulla. Tegime nii, et tema täitis pool äraöelnud esineja ajast ja mina teise poole mingi analüüsiga, mida ma tegin eelmisel õhtul mõne tunniga (vahel on pressure lausa kasulik). Ja välja tuli täitsa hea!
Nii et kuigi osad inimesed ei ole eriti pühendunud, siis teiste peale võib alati loota. Panin peale päeva lõppu teele ka lühikese tagasisideküsitluse, saab seega näha, kas tuleb täielik mahalaitmine või mitte :)
Igatahes mul on hirmus hea meel, et kõik läks korda ja nüüd mul pole vähemalt aasta aega vaja selle ürituse pärast muretseda. Until next time. Töölt koju tulles muide tikkus uni nii kõvasti peale, et põõnasin paar tundi. Väsitab ära ikka selline pidev sahmimine ja kogu päeva "valvelolek" ja inimestega suhtlemine. Ma olen ikka rohkem loodud arvuti taha istuma.

Aga see selleks. Aitab tööasjadest, koduski on piisavalt tegemist - nimelt käib siin selline suhtedraama, et anna olla. Ja märgin siinkohal ära, et meie Akiga oleme täiesti kõrvalseisjad.

Umbes paar nädalat tagasi oli kasside suhetes murdepunkt. Negatiivne nimelt. Peemot otsustas ühel hetkel, et tuleks Naukkule järgi kihutada. Sellist käitumist muidugi Laku ei seedinud ja jooksis omakorda Peemotile järgi. Meie ainult vahtisime silmad pärani pealt, kuidas parketil käis küünte klõbin ja kostus hirmsat sähinat. Laku näitas Peemotile seejärel koha kätte - sina oled ainult töötoas ja sealt sammugi välja ei astu. Ja nii oligi paar nädalat. Peemot ei julgenud elutoas nägugi näidata.

Tavaliselt õhtuti käis kassidel (Lakul ja Peemotil, Naukku on nendes nõupidamistes üldiselt pealtvaataja) sõimlemine - hull murisemine ja kräunumine. Ma ütlen täitsa ausalt - mul hakkas süda alati kõvemini pekslema, see kõlas nii kohutavalt. Õnneks relvi üldiselt ei kasutatud, paar korda ehk vehiti käpaga, aga üldiselt nende tabavus on suhteliselt kehv.

Situatsioon oli päris murettekitav - paistis, et kassid on oma reviirid ära jaganud ja kummalgi teise alale asja pole. Kuni muidugi ühel hommikul ärgates leidsime Peemoti köögilaual külitamas. Ju nad olid siis jälle öösel suhteid selgitanud. Nüüd on Peemot paar päeva korteris vabalt ringi jalutanud, osaliselt küll ettevaatlikult, kui Laku väga lähedal on. Ja täna nad lausa nuusutasid teineteist ninad vastamisi!

Samas muidugi kõik veel korras ei ole, sest sähisemisi ja ulgumisi (MOUÄÄUUUURRROOOUU) tuleb veel ette. Ja mina ei oska tõesti enam nende käitumist ette ennustada - nii et kas edasi lähme halvas või heas suunas, seda ei tea vist keegi. Ühel päeval võib Peemot jälle Naukkut kiusama hakata ja siis alustame jälle nullist... Aga so far so good.

Aa, kui pealkiri hämmingut tekitab, siis vihjena on Vennaskonna Kassid - üks hea laul. Ja lõpetuseks ka päeva lolcat: