Tee Fogo kraatrijärvele viis tuttavlikult mäekülgi pidi ülesse. Seekord tundus ronimine kuidagi äärmiselt lõputuna ja selleks oli ka põhjust - olime üsna kõrgel :) Tee viis meid Pico da Barroso vaatepunktini, 947m kõrgusele. Seekord oli meil ilmaga vedanud - veel öiselt niiske ja jahe õhk hakkas esimeste päikesekiirte käes soojenema ja peagi kümbles kogu saar värskena päikesepaistes. Nähtavus oli hea. Ühes suunas võis vaadelda Ponta Delgadat kaugel ookeanirannal. Teises suunas avanes vaade peegelsiledadale Lagoa do Fogo järvele. Fogo on saare noorim ja kõrgeimal asuv kraatrijärv.
Ustav Micra keset pilvi
Kohalikel oli teistmoodi transpordivahendeid
Ponta Delgada rannikul
Vaade järvele
Kui võimsate vaadete nautimisest sai isu täis, laskusime kraatri suunas paarsada meetrit allapoole ning jõudsime järjekordse vaatepunktini. Sealt viis pisike jalgrada alla järve äärde. Kaalusin mõnda aega, kas minna või mitte minna, tõbi oli ikkagi veel kallal ja mõnisada meetrit järsku mäeselga üles ronimist ei tundunud sel hetkel eriliselt jõukohane. Aga no peas käis ikka mingi naksatus, mis ütles, et millal sa siia ikka tagasi tuled - ja avastasingi ennast matkajalatseid jalga sidumas.
Vaade ülevalt
Juba natukene oleme laskunud
Kohal!
Pean ära märkima, et alla jõudes värisesid mul jalad pelgast laskumisest. Kui üleval puhus mõnus jahutav tuul, siis kraatri põhjal polnud seda enam ollagi, päike kuumutas ning selg oli ronimisest märg. Jalutasime pisut järve kaldal ringi (seal ei olnud tegelikult midagi erilist, vaade ülevalt oli ilusam) ning valmistusime psühholoogiliselt tagasi üles ronima. Fotokad läksid kotti, kätte jäi ainult veepudel. Ja siis see päikese käes praadides ronimine hakkas. Higi lahmas ja süda puperdas. Esialgu ei olnud ka mitte ühtegi varjulisemat kohta. Ainuke lohutus oli see, et mõned teisedki ohmud olid otsustanud alla ronida ja tulid meile vastu. Õnneks mingil hetkel jõudsime juba tuule kätte ning päike tõmbas ka hetkeks pilve taha - selle jõul ronisime viimased meetrid üles.
Järgmiseks pakkisime end läbimärgade ja haisvatena Micrasse ning võtsime suuna Ribeira Grande suunas. Teisel pool saart asuvas linnas oli rand ning lootsime end veidigi ookeanis värskendada.
Sellest, mis järgmise paari tunni jooksul toimus, ei ole mul ühtegi pilti. Lühidalt oli see nii: ujuma me ei pääsenud, sest lained olid liiga suured. Auto parkisime kohalike sõbralikul soovitusel valesse kohta ja tundsime end täielike turistidena. Otsisime üles järgmise ranna (Moinhoses, kui ma ei eksi), ent sealgi olid kõrged lained. Kastsime end siiski vette ja kasutasime mõnuga riietuskabiinide dušše. Kerge burgerieine kõhus ning endal veidigi värskem olek, võis reis jätkuda. Sihtkohaks Furnas, kus varem käisime haisvaid allikaid nuusutamas.
Seekord hoidsime allikatest targu kaugemale ning otsisime üles külakesse suhteliselt hästi ära peidetud Terra Nostra pargi. Selle kohta võiks muidugi ka botaanikaaia nimetust kasutada. Pargi üks hitte oli "nooruse allikas" - bassein, mille roostes värvust seletab rauarohke vesi. Seisime (väga hõlpsalt) vastu kiusatusele basseini ujuma sulpsatada, nagu mitmed teised siiski tegid. Keskendusime rohkem taimede ilu nautimisele.
Park oli jaetud eri osadeks ning kollektsioonid eristatud hekkidega. Läbi pargi kulges pikliku kujuga tiik. Kuigi septembrikuus enam erilist õitemerd ei olnud, siis mind võttis siiski sõnatuks see lõputu rohelus. Üritasin seda piltidele püüda, ent ei tea, kas õnnestusin selles piisavalt hästi. Erinevad rohelise värvi toonid ja lehtede tekstuurid vaheldusid pidevalt. Isegi teed olid roheliseks sammaldunud.
Pargist leidus ka vulkaaniline mulksuva veega tiik. Vesi selles siiski väga kuum olla ei saanud, sest tiigis ujusid erkroosade vesirooside keskel kaks imeilusat musta luike.
Veel mõned vaated pargile, enne tagasi Ponta Delgadasse suundumist:
Linnas loovutasime kenasti auto rendifirmale. Selle peale ei kostetud midagi, et ma olin kindalaeka katki teinud (see kinnitussüsteem oli tegelikult juba enne mind rikki!). Nüüd kui meil enam wheelse ei olnud, tuli teine mure - et ookeanis ju ikkagi pole ujumas käidud. Ponta Delgadas olid meie hotelli ees, enam-vähem sadamas mereveebasseinid. Need aga paistsid kuidagi kahtlased ning hing ihkas ikkagi liivaranda. Mõeldud-tehtud - lähim rand oli umbes 4km kaugusel, sinna vuristasime kindluse mõttes taksoga, et mitte ära eksida. Võimsad suured lained (ent siiski leebed võrreldes päeval varem kogetuga), suhteliselt suur liivarand ja mõnusalt vähe rahvast. Miinus oli see, et mu bikiinid on siiani tumedat liiva täis..
Rannast jalutasime hotelli tagasi, see oli umbes tunnine jalutuskäik. Päev oli olnud päris kurnav, nii et toidupoolis ja voodi mekkisid jällegi hästi. Pealegi pidi järgmise päeva delfiinisafariks end välja puhkama.
2 kommentaari:
Jälle vapustavaid pilte!
Kuule, ma saatsin siia eile või üleeile ühe kommentaari mis ei vist tulnudgi läbi? Minu küsimus oli: millised on tüüpilised Assoori toidud? Kas nendel on mingisugune rahvustoit? Ja kas seal tohib vett juua? Ja millised hinnad on restoraanides?
(Tiinalla on kyselykausi)
Ohoh, tõepoolest pole tulnud ühtegi uut kommentaari..
Keerulised küsimused! :) üritan vastata niipalju kui tean.
Toidusoovitused olid sellised, et proovige kalaroogi (mina sõin näiteks väga head tuunikala ja Aki mõõkkala) ja loomaliha (kuna lehmakasvatus on saarel valdav tegevus). Liha kõrvale pakuti keedetud või hautatud köögivilju.
Mulle jäi ikkagi selline mulje, et Assoorid ei ole mingi gourmet-roogade koht. Pigem lihtsad toidud, vähe maitsestatud.
Rahvustoit oli ilmselt mingisugune pada, kus hautatud mitut erinevat sorti liha ja köögivilju - giid rääkis, ise me seda kuskil ei proovinudki. Samuti kokkavad nad toitu kuumaveeallikate lähedal, mattes liha ja köögiviljad tundideks maa sisse valmima.
Vett võib juua, seda ka tegime ja mingeid probleeme ei olnud.
Restos pearoad maksavad 10-25 euri kanti umbes, olenevalt kohast. Vein on soodne :) Kohalik valge vein Terras de Lava oli hea.
Meie tegelikult käisimegi ainult ühel õhtul "korralikus" restos söömas, nii et mu teadmised on suhteliselt piiratud antud teemal. Need köögiviljad ei olnud mulle eriti meele järgi :)
Postita kommentaar