Tänagi küpsetasid agarad pagarid saiu, leibu ja ilmselt ka seda kohupiimapirukat või midagi, mis täpselt sedamoodi lõhnab. Ent sellest tehasest möödudes on ka risk sattuda solgioja peale ja just sealtkandist me täna läbi jalutasimegi. Ühel hetkel tõmbad kopsud täis meeldivat aroomi ja järgmisel hetkel kirtsutad nina solgihaisu peale ... Böäkk. Õnneks saime sealt kiirelt mööda.
Metsa all oli kohati veel päris palju lund. Maastik vaheldus jääkoorikust mudase teerajani. Meie sihtkohaks olid lähedal asuvad tiigid, mis olid minu üllatuseks veel täiesti jääs. Linde-loomi metsas praktiliselt üldse ei näinud. Mõned rästad tegid häält, ent lendasid ka kohe kaugemale. See-eest hommikuti on akna taga küll hirmus laulukoor ja säutsumine. Isegi praegu laseb keegi seal tididüü-tididüü.
Paar pildikest siis tänasest päevast:
Lumised metsarajad
Tüüpiline puuliik
Kellegi külluslik söögilaud
Koju naastes hüppasin hetkeks ka tagaõuelt läbi, uurisin oma lillepeenraid. Ja ära sa ütle, midagi sealt võrsub!! Vaadake või ise:
Võtan vastu pakkumisi, millega on tegemist. Asi peaks teoreetiliselt selguma paari nädala sees. Ma ise pakun, et need on krookused. Või siis tulbid. Huvitav, kas tulbid võivad juba kasvada?
Õunapuudega paistab, et on ka hästi läinud - üle meetri kõrgused metallist võred on tõhusalt jäneste eest kaitsnud. Okstel on juba mingid karvased pungad otsas:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar