Eelmisel nädalal käisin tööasjus kahepäevasel Soome-tuuril. Meie sihtkohtadeks olid Lappeenranta, Kotka ja Kouvola. Nendest linnadest olin varem käinud ainult Kouvolas, sealsest loomakaitseseltsist on nimelt Laku pärit.
Sõit algas Helsingi kesklinnast, imelikult kobaka töökoha Renault'ga, mida me Lappeenrannas hotelli parkimishallis 15 minutit tsementpostide vahele parkimisruutu väänasime. Roolis oli minu töökaaslane, mina vabandasin end välja, et sõita eriti ei oska ja passisin kõrvalpingil.
Õnneks oli meil kaasas navigaator, mis meid kindlalt igasse sihtkohta juhtis. Miskipärast me ei tahtnud seda usaldada, pidevalt mõtlesime, et viib meid valesse kohta, aga meie kahtlused olid alusetud. Juhi rõõmuks piiksus navi lisaks pidevalt kiiruseületamise peale. Ja kuigi Renault oli kobakas, siis auto kiituseks peab ütlema, et maanteel sõit oli selles mõttes mugav, et kiirust polnud üldse tunda, sõit oli sujuv. Meie käru ju undab ja uriseb ikka.
Meie esimene sihtkoht Lappeenranta, kuhu jõudsime õhtul kaheksa paiku, oli väga armas väikelinn 60 000 elanikuga. Kesklinn oli nagu välja surnud, otsisime mingit vahvat terrassi, aga majade keskelt seda ei leidnud. Kohe linna keskmes oli ka järv, Soome suurima Saimaa lõunarannik ning seal paadisadamas mitu väiksemat laeva, mis olid baariks ümber ehitatud. Sinna me jäimegi veini tinistama. Linnas on ka vana linnus, millega me kahjuks ei jõudnud lähemalt tutvuda. Kohalike sõnade järgi ehitatakse suveks linna rannale ka liivalinn vee, liimi ja liiva abil. Selle kõrvale püstitatakse laste mängumajade küla ning sel aastal uue projektina koerakuudiküla. Täpselt ei tea, mida see võiks ette kujutada, aga kes sinnakanti satub, eks uurige järele :)
Järgmine sihtkoht oli Kotka, umbes sama suur linn mere ääres. Seal käisime üliheas hiina restoranis söömas. Ma olin juba harjunud sellega, et Helsingi kesklinnas olevad hiina restod on hämarad ja rasvahaisused kohad, kus söök pole eriti kiita, ent nüüd olin täiesti müüdud. Sõin praetud nuudleid kana ja juurviljadega, taldrikutäis oli veel nii suur, et ma ei jaksanud isegi kõike ära süüa. Pärast õhtusööki tiirutasime linnas ringi ja otsisime jällegi kuumi terrasse, aga mida polnud, oli inimesed. Jõudsime tõdemuseni, et oleme ilmselt paadunud pealinlased, kes on harjunud tunglemisega. Oma siidrid saime siiski paadisadamas kätte.
Kouvolas polnud meil palju aega ringi tiirutada, sõitsime hommikul Kotkast sinna ja kohe presentatsiooni tegema. Peale seda käisime söömas ja juba kimasimegi tagasi kodu poole. Reis oli muidu tore, sai jälle silmaringi avardada ja näiteks Lappeenranta läheksin küll tagasi, kui vaid sinnakanti satuks. Väsitav muidugi on selline ringisõitmine ja hotellides magamine, oma voodi on ju ikkagi parim, aga muidu jäin küll rahule.
Varsti hakkab jalgpalli EM-i avamäng, tõmban jutuotsad koomale ja siirdun teleka ette kaasa elama :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar