Kuigi olime kodunt ära vaid neli-viis päeva, oli aias sellal jälle üht-teist toimunud. Näiteks esimene päevalilleõis on avanenud. See on madal sort, nimeks Paquito:
Nüüdseks on ka kõik kevadel ostetud potipriimulad uuesti õide puhkenud. Nende värvikirevad õied on peenras kuidagi ebaloomulikud, aga las olla:
Kevadel tehtud jaapani enelaste 'Little Princess' nõlvak õitseb. Ja ma vaatan pildilt, et pean jälle kitkumisega tegelema ...
Raudrohi 'Paprika' õitseb, sellest hoolimata, et kits käis on neid pisut nosimas käinud:
Eelmisel aastal istutatud kukesaba 'Robert' on teinud palju õisikuid, aga kasvult on ta minuarust sel aastal palju madalam kui ostutaimena:
Esimene sügisheleeniumi 'Moerheim Beauty' õis on avanenud:
Sel suvel aias mütates olen arusaamisele jõudnud, et pean tuleval talvel veel kõvasti planeerimisega tegelema. Hetkel on mul näiteks väga vähe juuni lõpu - juuli alguse õitsejaid. Samuti tuleks veel paremini läbi mõelda lillede paigutus peenrates. Praegu olen lihtsalt enamvähem pannud mulla- ja valgusenõudlikkuse osas samalaadsed taimed samasse kohta maha, aga omavahelist sobivust või õitsemisaegu pole absoluutselt uurinud. Lihtsalt nii palju on aianduse osas mulle uut, et ei suuda kõiki sada asja kohe klappima saada.
Aga küll kuidagi kujuneb - ja planeerimine on ju ka pool rõõmu :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar