pühapäev, 20. detsember 2009

Talvised vaated

Laupäeva hommikul ma ärkasin poole üheksa paiku, komberdasin uimaselt poolkinniste silmadega vetsu ja seejärel piilusin elutoa kardina vahelt õue. Kohe tuli elu sisse! Õues oli valgust - sellist asja ma polnud nädalate kaupa näinud. Kui ainult, siis tööl kontoriaknast nukralt välja vaadates. Ent nüüd oli õues kuhjaga lund ning kauguses õhetas taevas roosakalt päikesetõusu märgiks. Mitte ühte pilve ei olnud mitte kuskil.

Silkasin tagasi magamistuppa ja togisin Aki üles: "Äratus! Kiirelt õue pildistama. Kui kohe lähme, jõuame päikesetõusuks välja!" Peale tassi kohvi oli ka Aki reibas ja minekuks valmis. Riietusime kubujussideks ja suundusime esmalt Vuosaari linnaossa mere äärde. Teel nägime imelisi valgeid maastikke; puid, mille igal oksal oli kuhjake lund. Inimesi ei olnud eriti veel liikvel, vaid mõni üksik koerapissitaja.

Mererannas oli tuuline ja puud ei olnud ühti nii valged kui sisemaal. Lund siiski piisas ning taevas roosatas. Ühe kuivanud puu ladvas toksis innukalt rähn. Päikese esimesed kiired jõudsid Vuosaare kortermajadeni ning värvisid need kahvaturoosaks.







Merel hakkas moodustuma jääd.



Soovisin siiski veel tõeliselt valget talvemaastikku pildistada ning selleks pidime merest pisut kaugemale sõitma. Vantaal asuv Kuusijärvi on nii suvel kui talvel populaarne vaba aja veetmise koht. Suvel võetakse seal päikest, tehakse metsakõndi või -jooksu ning ujutakse järves. Talvel muidugi on popp suusatamine ning uskuge või mitte, samuti järves ujumine. Sel ajal kui meie seal olime, silkas jääkülma järvevette vähemalt viis inimest. Minul olid jalas suusapüksid, karvasaapad, kahed sokid (teised villased), seljas mitu särki, villane kampsun ning suusajope ja peas mütsile lisaks kapuuts. Ja mul oli nii külm, et sõrmed, varbad ja nina hakkasid otsast ära kukkauma. Ja teised muudkui ujuvad ...

Pakane näpistas Kuusijärvel tõesti, midagi -15 kanti oli teist. Märgatavalt külmem kui mere ääres. Aga kui juba kohale tuldud, siis oli vaja teha tiir ümber järve ning jäädvustada mälukaardile lumised maastikud.

Järvel oli huvitavad jää ja lume mänge.









Ja maastikud - need olid muidugi lumised. Pildistamine toimus nii, et võtete vahepeal pidin tegema natuke sörki, et külm ära ei võtaks. Siis jälle mingi huvitava vaate juures paar klõpsu ja jälle hooga edasi. Fotoka lcd-ekraan hakkas samuti hanguma. Aga ilus oli!











3 kommentaari:

Kati ütles ...

Te ka ikka suudate hommikul nii vara:)

Maris ütles ...

Harrastusfotograafi elu on raske :D
Tegelt päeval magasin natuke unevõlga tagasi ja pühapäeval vastukaaluks ärkasin alles 11 paiku ...

Kati ütles ...

ma ikkagi ei suudaks...