Päikeseline hommik

Hommikul ärkasime varakult ja otsustasime ilusa ilma puhul lähiümbrusse jalutama minna. Mitmed päevad oli vihma kallanud ja suur hall kogu linna sisse mähkinud. Nüüd viimaks näitas ka päike end ning ilm oli mõnusalt karge. Kaasa sai võetud ka kaamerad, kuidas siis muidu.

Võtsime suuna suviste jooksuradade suunas. Huvitav, et seal pole enam ammu käinud.. Teerada viib meie maja kõrval asuvast metsatukast läbi, üle kiirtee ning siis taas metsa vahele. Peale seda tuleb veelkord ületada suur autotee. Peale seda keerleb jooksurada põldude ja metsa vahel.

Hommikul oli maas härmatis ning kohati nägi see üpris ebareaalne välja. Raagus puudel punetasid kobarates pihlakamarjad.





Põikasime metsa vahel kõrvalteele, soisema maastiku poole. Suvel on lagendiku keskel suur tiik ning selle ümber soostunud maa. Täna oli aga ainult pisike jäätunud lomp ning imelik kõnnumaa. Valgeks jäätunud kõrte vahelt tõusid maast mustad ja punakad käänulised madalad oksad.



Peagi viis tee meid keset põlde. Vili oli niidetud ja ära veetud, teravad kõrred nägid hommikupäikeses kuldsed välja. Osaliselt oli maa ka põldudel jääs.







Ühel hetkel kuulsime prääksumist ja ennäe, haned olid parves lendamas. Minuarust on nüüd tõesti viimane aeg lõunasse lennata. Kui vaid isegi saaks..



Tagasi tulles klõpsasin ühe pildi veel autoteest, natuke vastu valgust. Inimesed juba hommikul vuhistasid kuhugi minna või tulla.



Kahetunnine jalutuskäik hakkas lõpule jõudma. Jalad olidki juba kergelt külmunud. Ent õues hakkas just päike oma võimu näitama ja maad üles sulatama. Õiges valguses võis näha, et selle toimel aurasid nii maa kui ka lambipostid.