Dou!
Veel eile olin rahul sellega, et meie firma homses kick-offis on mul vaja esitada ainult tühipaljad kuus slaidi. Täna aga selgus, et töökaaslane haigestus ja mulle langeski hoopis suurem osa ...
Materjal on enamvähem okei ja peaaegu selge, aga no mulle ei meeldi see homne publik. Neile peab asja "müüma" ja esitama kõike silmade sädeledes ja inspiratsiooni äratades. Ja kui ma punnitan mingit taolist "jee, see asi on super, uskuge mind" -jampsi, siis ma ei ole mina ise ja kindlasti mitte usutav.
Teiseks. Isegi kui ma oleks imekombel usutav, siis see publik ei laseks mul siiski rahulolus praadida. Küsimused ja kommentaarid, vingumised ja pisivigade nokkimised. Umbes et kui räägin elevandist, siis nemad küsivad, et miks elevandi seljas istuva sipelga vasak jalg on punane? Ja ma lähen tavaliselt lollide küsimuste peale närvi, eriti kui küsija ei taha üldse vastust kuulda, vaid soovib ainult, et tal oleks õigus.
Oeh. Ma pean ilmselt enne esitust tegema endale autosugestiooni. "Ma olen rahulik ja vastan igale küsimusele, et jah teil on absoluutselt õigus (pimestav naeratus), parandan selle kohe homme ära / uurin homseks täpsemalt järele."
Huvitav, miks meie kliendid on tavaliselt palju meeldivam publik kui omad töökaaslased? Või siis kliendid lihtsalt ei taha / julge / viitsi viisakusest kommenteerida.
Mis siis ikka. Käin nüüd õhtul veel materjali korra läbi, üritan põhipoindid meelde jätta ja homme läbi kadalipu tulla. Hoidke mulle pöialt.
4 kommentaari:
Kuda läks siis?
Jah, siis kuidas see läks? Kas küsisid sipelga punase jala põhjust?
:) läks täitsa ok. Teen õhtul pikema postituse sellest + õhtusest programmist ehk merel seilamisest.
UU, vaata et siis merehaigeks ei jää..
Postita kommentaar