Back in business või siis mitte

Hehehee, blogimine tööl. Ütleb võib-olla midagi mu motivatsiooni kohta. Aga no ei ole peale puhkust veel päris sisse elanud uude režiimi.
Kõige raskem on olnud tulla toime vähese unega. Puhkusel magasin ikka rahulikult 8-9 tundi päevas, nüüd tuleb umbes seitsmega rahul olla. Õhtuti on silmad pärani lahti ja kuidagi ei saa end tavalisest varem voodisse. Aga vat hommikul, siis on seda und kasvõi teistele jagada. Tööle ronin suhteliselt poolunes, seni veel rongi tukkuma pole jäänud. Hommikune piimakohv tavaliselt töötab - tuleb natuke higine olek ja tahaks midagi kohe ära teha, projekte edasi viia ja hoogsaid meile kirjutada. See on umbes poole üheksa ajal.

Nii kuskil peale kümmet käib hammasratastes mingi krõks ja selgelt on märgata, et kõik muuutuuub aeeeglaaseeemaaks. Siis tulebki hakata juba vaikselt powerpointide ja excelite kõrvalt netibrauserit avama ja uurima, et mis täna ümbruskonnas lõunaks pakutakse. Peale ühteteist kobime lõunale. Tunnistan praegu ausalt üles, et tiksume lõunal häbematult kaua, tunnikese ikka vähemalt, kuigi pool on ette nähtud.

Peale lõunat muidugi on üldse mahavisatud aeg. Tahaks leiba luusse lasta. Internetis tuleb käia ja lugeda läbi kõik uudised ja kõlakad. Ja vaadata vahetpidamatult kella, et millal siis ometi julgeks juba ära hiilida. Tavaliselt on see nelja paiku.

Just sellise skeemi järgi on kogu nädal läinud ja tööpanus on olnud mul minimaalne. Üks asi on aga kindel - järgmisel nädalal enam seda lõbu pole. Tulebki kiirekiirekiire ja siis ei jõua enam uimerdada või pikki lõunaid nautida. Loodetavasti selleks ajaks olen ka unerežiimiga harjunud.

Novot mida aga siis olen teinud peale tööd. Teisipäeval olin ikka tubli, käisin sulgpallis. Ülejäänud päevade kohta sama väita ei saa. Esmaspäeval näiteks pidin minema metsarajale, aga oli täiesti kudanud ja magamata olek. Kolmapäeval olingi juba spordiriideid välja otsimas, ent siis avastasin, et kõik mu spordirinnahoidjad (kõik kaks tükki.. olen pidanud juba aasta otsa neid juurde ostma) on pesus. Ohoh ja jälle paksutasingi teleka ees kogu õhtu. Nii käest ära on läinud kogu värk! Puhkuse lõpul juba rõõmustasin, et üks kiloke oli ära haihtumas, aga nüüd selle nädalaga on selgeks saanud tõsiasi, et see pole teps nii. No igatahes järgmisel nädalal hakkan korralikuks.

Käestlaskmist on näha ka mu lilleistutustes. Häbi kohe tunnistada, aga pole terve nädal otsa viitsinud kuivanud õisi ära noppida/lõigata ja seetõttu näevad mõned istutused üsna hmm.. huvitavad välja.

Täna õhtul muide liigume Tallinnasse ja sealt homme vara bussi peale ja suguvõsa kokkutulekule, juhhei. Ei ole siin mingit nädalavahetusel kaua magamist ja lebotamist!