Hommikul võtsin läpaka selga ja suuna koosoleku poole. Metroos helises telefon. Teatati, et nüüd on asjad ikkagi nii, et presest tõmbame umbes 15 slaidi maha ja muudame natuke teiste slaidide järjekorda. Ja et vabandust, et nii viimasel hetkel selline muutus. Ma olin kergelt pahane. Kujutan ette, et oleksin olnud veel rohkem pahane, kui oleksin ise selle prese üles ehitanud. Seekord olin lihtsalt kellegi teise tööd esitamas, nii et ei võtnud asja isiklikult.
Siiski olen seda meelt, et kui eelmisel päeval on prese läbi vaadatud ja üheskoos heaks kiidetud, siis ei hakata seal enam suuri muudatusi tegema. Või et kui oma ala spetsid on prese kokku pannud, siis selle muutmine viimasel hetkel on nagu ütleks, et mida sa ka üldse tead, siin otsustan ju mina.
Novot aga kui seda jampsi mitte arvestada, siis minu esitus läks täitsa hästi. Või no vähemalt minu enda meelest ;) Kindlasti aitas kaasa ka see, et publik oli enne mind umbes 6 tundi teisi kuulanud ja päeva lõpuks päris braindead. Et võib-olla nad ei tabanud enam sipelga jala valet värvi ära. Küsimusi oli ka paar tükki, aga need olid lausa head küsimused.
Kohustuslik programm läbi, suundusime päeva meeldivama osa juurde. Purjelaevaga Helsingi lahel, söök, jook ja karge meretuul. Jooki ma muidugi eriliselt ei nautinud, kuna mind ootas järgmisel hommikul punkt kell kaheksa hambaarst (mis, nagu tuli välja, oli dentist from hell..), aga sellest polnud lugu. Teised joobusid märjukesest, mina meremaastikest. Ma ei pea vist eraldi mainima, et ma pildistasin ja pildistasin. Õhtune Helsingi päikesekullas oli tõeliselt ilus, mul ei jätkunud millegi muu jaoks silmi. Siin ka teile mõned näited.
See ei ole kahjuks meie laev. Midagi taolist oli küll meilgi, ent mitte nii palju purjeid.
Merelinn
Puust reeling
Suured pilved
Päikeseloojang
Õhtune sadam
Ja olemegi tagasi rannal..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar