Puhkus selleks korraks läbi

Aaarrgh...
Tegelikult esialgne šokk tööle naasmisest on üle läinud. Õnneks eile oli vaba päev (elagu kristlikud pühad!), sai pisut toibuda. Täna siis jälle läksin tööle uue hooga, või no ausalt öeldes selle hooga seoses oli probleeme. Absull ei saa end käima, muudkui üritan teha kõike muud ülimalt vajalikku (kohvi keetmine, jutuajamine jne). Tegelt pole vaja muretseda, eks deadline'd korrigeerivad laisklemist tõhusalt ja varsti olengi jälle orav rattas.

Aga vahepeal käisin Tallinnas! Ostsin endale jõulukingiks saadud raha eest nii palju kraami, et tagasi tulin koorma-eeslina ägades. Kolm raamatut kaalusid enim. Remo Savisaare "Loodus kutsub" ning Aleksei Turovski "Minu loomad" ja "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest" (lasteraamat tegelt) kaunistavad nüüd mu raamaturiiulit. "Minu loomad" jõudsin juba tagasi tulles laeval läbi lugeda ja soovitan soojalt! Peakski sealt mingeid huvitavamaid märkusi ka blogisse kirjutama, Akile olen juba üht-teist seletanud ja nina püsti kõiketeadvat loomatarka mänginud :P

Loomateemadelt siis järgmise sisseostuni, kauaoodatud Ruja DVD krabasin ka kaasa. Nädalavahetusel vaatan! Promodist leidsin vaid ühe hilbu, musta paksu taskutega seeliku, aga seda pole ka veel testida jõudnud, aitäh -12 ilm! Samas see pakane kaob kiirelt ja esmaspäevaks lubataksegi juba plusskraade, ma hirmunult hoian pöialt, et Lahti lähedal oleks ikka tiba külma ja lund - peab ju ikka vähemalt korra hooajal mäele saama ja esmaspäeviti neil on 2 in 1 sooduspakkumised. Nokk lahti, saba kinni selle ilmaga. Nii et hoidke mulle pöialt.

Oma viimased rahad viskasin Piletilevisse, käristasin kokku kaheksa tantsu- ja laulupeo piletit. No tegelt pooled vahendan edasi. Aga tõepoolest juulis tuleme rahvakunsti nautima.

Hmm, mis siis veel. Laku käis täna arstil järelkontrollis. Muudatusi mingis suunas ei olnud, kärn on ikka peal. Saime mingit salvi määrimiseks ja uued antibiootikumid. Vaene loom peab veel vähemalt järgmised 10 päeva torbikuga hakkama saama. Viimasel ajal ta on tegelt juba reipam, aga süüdistav pilk on siiski veel silmis. Ega me enne oma patte lunastada ei saa, kui torbik kaob. Vahibki hetkel mind jälle altkulmu, ma lõpetan kiirelt kirjutamise ja lähen valjaste rihmade alt sügama. Kassil lähevad selle peale silmad kinni ja tuleb nii õnnis nägu ette :)