Ratta seljas

Täna toimus ajalooline sündmus - sain peale kümmet aastat jälle ratta selga. Alguses jalg ikka pisut värises, pole ju harjunud. Aga jah, sai suhteliselt impulsiivselt jalgrattad ostetud. Või no eks aeg-ajalt on sellest juttu olnud, aga ma pole midagi konkreetset ette võtnud.

Tegime esimese tiiru ümbruskonnas, marsruut kulges muudkui üles-alla. Võttis puhisema :D Ja edasise suhtes peab meeles pidama, et mäest alla vuhisedes tasub suu kinni hoida, et putukad kurku ei lendaks :) Kokku sai 16 kilomeetrit, hea esimene harjutus.





Eks näis, mis tunne homme on ja kust valutab :)

Päikest püüdmas

No milline suveilm veel augusti lõpus, uskumatu! Terve nädalavahetuse oleme õues mütanud ja D-vitamiini kogunud.
Üks osa tegemistest paistabki pildilt - kõigepealt niitis Aki sealt rohulõikuriga sõnajalgu (hullult ikka vohavad teised) ning pärast jätkasime kiviktaimlat ümbritseva teeraja tegemist:



Kiviktaimlat on kavas laiendada tahapoole viltuse pihlaka suunas. Kive meil ju on ning ruumi samuti. Pihlaka taha tuleb millalgi teerada, mis viib puude ja põõsaste vahel peituva kompostini.
Sama koht natuke kaugemalt:



Uurisin kevadisi pilte ja leidsin sellise before ja after -vaate terrassi nurgalt üles metsanõlvale. Vasakus nurgas on kadakatups, esimene peenar on ümber keeratud ja kiviktaimlast paistab ainult suur sammaldunud kivi - teised on heina kasvanud. Natuke hall ja nukker :)



Nüüd on peenra ja kadaka vahel teerada, kiviktaimla puhastatud ning nende taha nõlvale istutatud jaapani enelad:



Hea meeldetuletus iseendale, et küll jõuab - sammuke korraga.

Pean veel päevalilledest juttu tegema - esimestelt piltidelt on näha, et nüüd on ka pikemad sordid paar õit avanud. Lahe! Eeldan, et see on 'Tall Giant Yellow'.





Lõpetuseks pean ikka 'Teddy Bearist' ühe pildi veel panema, nii nupsik:



Väga mõnus nädalavahetus oli, sellist tegutsemist on argipäevale vahelduseks väga vaja. Keha on väsinud, aga hing ja meel puhanud.

Augusti õitsejad

Iga päev käin huviga päevalilli uurimas. Suuremad kasvatavad veel õienuppe (ja kasvavad aina pikkust, on teised vist juba kahemeetrised). Väiksemad õitsevad, sordid on vasakult 'Paquito', 'Teddy Bear' ja 'Irish Eyes':



'Teddy Beari' õis. No tõesti nagu kaisukaru:



Tiigerliiliad õitsevad samuti. Endiselt ei ole nende suur fänn, aga ära ka ei raatsi hävitada.





Suvel istutatud verev kurereha Striatum on ühe õrna õie avanud. See oli vahva üllatus, sest jäin nende maha panemisega hilja peale ja ei oodanud sel aastal enam õisi.



Ka kevadel istutatud floksid ning kingituseks saadud hortensia teevad õienuppe. Äärmiselt põnev on neid oodata.

Lubama hakkab ka tomatite osas - esimesed hakkavad punakaks tõmbama. Juhhei :)

Feel the Flow

Nüüd olen minagi Helsingi kuulsa Flow Festivali oma silmaga ära näinud. See sai kavva võetud hea sõbra ärgitusel ja kolmepäevase festivali viimasel päeval olimegi kõpsti kohal.

Juba Flow toimumiskoht oli põnev -  selleks oli Suvilahti endine tööstuspiirkond oma jõujaamadega. Samuti oli huvitav jälgida festivalikülastajate kirjut seltskonda.







Esinejaid oli mitmel laval, aga peamiselt keskendusime pealava kontsertidele. Esimesena astus üles Beck, kellelt ma teadsin vaid kuulsat Loseri lugu. Tagantjärele vaadates annab see temast ikka väga kitsa pildi. Tuli välja, et tal on palju paremaid lugusid :)

Pealava viimane esineja oli Florence + The Machine. Florence oli nagu puhas jõud - kargas ja laulis, kõike korraga. Jällegi positiivne üllatus, ma ei olnud üldse taibanud, et mitmed tuntud lood on tema omad.

Õhtu lõpetuseks liikusime veel sinisesse telki Alt-J lugusid kuulama, sealt ka järgmine pilt.



Huvitav oli. Ja mis kõige olulisem - muusika osas olen juba sammu võrra paremini tänapäevaga kursis :)

Vabaõhuteater Suomenlinnas

Et mitte liiga kiirelt argirütmi vangi langeda, üritame veel suvest viimast võtta ja tavapärasest erinevaid tegevusi välja mõelda. Ühel reedel paar nädalat tagasi oli selleks Suomenlinna vabaõhuteatri külastus.

Kohe peale tööd vurasime päikselisse kesklinna. Pildil esiplaanil olevast kaubahallist (soovitan tutvuda, igasugu hõrgutisi müüakse seal) võtsime kaasa vietnamipärast takeawayd ja kiirustasime läbi Kauppatori suvise melu Suomenlinna praami peale.







Praamisõit Suomenlinna kestab umbes viisteist minutit. See on hea hetk istuda välitekile ja lasta meretuulel end paitada. Peale praami väljumist sain ka mahti klõpsata pildi vaaterattast ehk siis Finnair Sky Wheelist.



Kohale jõudes voorisime koos teistega Suomenlinna müüride vahelt saarele.



Suomenlinna on minuarust väga sümpaatne oma kivimüüride, kaljuste randade ja vanade majadega. Suurepärane koht pikniku pidamiseks, lihtsalt jalutamiseks, päikeseloojangu nautimiseks ning muidugi pildistamiseks :)





Paar sõna ka etendusest. Tükk oli "Ohtlikud suhted", mis põhineb Pierre Cloderlos de Laclos' romaanil. Seal seiklevad markiis de Merteuil ja Valmont. Mulle oli storyline kaudselt tuttav kunagisest filmist Cruel Intentions, kus markiisi rollis oli Buffy the Vampire Slayer (ehk siis Sarah Michelle Gellar) ja Valmonti mängis Ryan Phillippe. Kõigele lisaks oli filmil hirmus hea soundtrack. Aga see selleks :)

Teatrilaval oli tegemist vahva kostüümidraamaga. Pisut ehk liiga pikaldane, aga ma olengi ju harjunud ainult kolmekümneminutilisi Friendsi episoode vaatama, nii et ligi kolmetunnine ühel kohal istumine käib lihtsalt mulle üle jõu :)

Kui tükk otsa sai, oli päike juba loojumas. Jalutasime tagasi praamile. Oli suurepärane suveõhtu ja vahva mälestus!

Tööjaotus

Mina käin tööl, aga nemad ainult mõnulevad ...

Augusti alguse õied

Lõpuks ometi on suvi ka siiamaile saabunud! Parem hilja kui üldse mitte. Kõik kasvab hoogsalt, aiamaakastid "ajavad üle ääre":



Elulõng teeb aina uusi õisi:



Heleeniumid kaunite punaste õitega, taustal salvei ning tiigerliiliate õienupud.



Seemnest kasvatatud tsinniad teevad erinevat värvi õisi, muudkui vaata ja üllatu. Tsinniad idanesid päris kenasti ja lihtsalt, nii et tõenäoliselt võtan need ka järgmisel aastal plaani.







Sel aastal tahaks aias veel üht-teist valmis jõuda, aga viimasel ajal olen üritanud ainult soojadest ilmadest viimast võtta ning seetõttu polegi jõudnud kodus üldse käiseid üles käärida. Plaanis on üks sirel istutada (koht on valmis vaadatud, kaeva ainult!), kiviktaimlat laiendada (ehk siis sinna kive juure veeretada) ning peenrate ja kiviktaimla vahelist vahekäiku teha (kangas alla ja multš peale).
Väiksed asjad, tuleks ainult käed külge panna :)

Lennukivaatlus

Pühapäeval võtsime teleobjektiivid selga ja läksime Helsingi-Vantaa lennujaama vaateplatvormiga tutvuma. Miks? Ei oskagi täpsemalt seletada. Lennuväljaga kaasneks nagu mõte erinevatesse sihtkohtadesse reisimisest, see tekitab lootust ning vaikset igatsust. Lisaks on lennukit teleobjektiiviga hõlpsam rihtida kui pisikest lindu :)

Ametlik vaateplatvorm asub Hiltoni hotelliga samas ehitises, kuuendal korrusel. Sealt avaneb vaade kõigile kolmele maandumisrajale, kuigi üks neist jääb pisut kaugele ning teised kaks osaliselt terminali varju.

Pilt vaateplatvormilt terminali ja parkla suunas. Terminali taga ongi üks maandumisradadest, teised kaks jäävad pildilt välja vasakule:



Terminalist vasakule jäi ka ruleerimistee, kus võis jälgida suuremate ja väiksemate lennukite liiklemist.

 Aeroflot:



Just saabunud Norwegiani lennuk ruleerib oma kohale:



Finnairi lennukid teevad möödasõitu, väike ja suur:



Vaateplatvormil oli nii tõsiseid lennukivaatlejaid, kes teadsid kõike lennukitüüpidest ja tehnikast, mõningaid fotohuvilisi, turiste, kes olid reisile minemas ning oma sõpradele või sugulastele vastu tulnud ootajaid. Vaatlema minnes tasub pisut uurida, millistel kellaegadel lennud väljuvad või saabuvad. Muidu võib tulla situatsioon, et passid lihtsalt mitu minutit tühja lennuvälja. Loomulikult lennukid ei liigu kella peale, pühapäeval näiteks saabuvad lennud tulid järjest enneaegselt. Kõrgema kaliibriga huvilised vaatavad muidugi ka seda, kas on põnevaid lennukeid saabumas.

Minul jääb see teadmine klassi "mida kaugemalt tuleb, seda suurem lennuk on". Ning et siselendudel on pisemad, propelleritega lennukid.

Flybe maandumas:



Ja tõusul:



Kõige põnevam on muidugi maandumine. Finnair läheneb:



Norwegian on juba ühe parempoolse teliku maha saanud:



Finnair teeb sama, esmalt teine pool ja siis mõlemad. Külgtuul vist. Pildid on eri maandumistest.





Japan Airlinesi suurem ja pontsakam (väga professionaalselt oskan neid kirjeldada ;)) lennuk maandumisel:



Imekaunites virmaliste värvides Icelandair pidurdab:



Ka Finnairil on kaugreiside jaoks omad "sõjamaalingud", Marimekko lilledega kaunistatud lennukid.





Lõpetuseks veel paar pilti ruleerivatest ja saabuvatest lennukitest.

Üks läheb, teine tuleb:



Pisike Flybe hiilib suurema lennuki tagant mööda:



Lähevad:



Vaateplatvorm asub aadressil Lentäjäntie 1 C, kuuendal korrusel. Suvel avatud kell 7-22, talvel suletud. Lisainfot Finavia lehel.
Teine vaatluskoht asub Puusepäntie ja Kulomäentie ristmikul (kaljudel). Muid kohti on ka, aga neis pole ma ise käinud. Mõnevõrra infot neist näiteks siin.