Mul oli hea plaan, et nädalavahetusel saame jälle hoogsalt remonti edasi teha. Reedel oli Soome iseseisvumispäev, nii et lausa kolm head päeva oleks olnud aega. Olime kolmapäeval ostnud ka suure magamistoa riidekapi, ja ma nägin juba vaimusilmas, kuidas selle kokku paneme ning kuidas ma toon alumiselt korruselt riided üles ja viigin kõik kenasti kappi.
Aga tegelikult olen need päevad suuremalt jaolt diivanil vedelenud. Kõik algas sellest, et sõitsin neljapäeva õhtul Akile linna järgi. Tal oli töökohaga istumine ja teadagi öösel linnast meile miski mõistlik transport enam ei kulge - seega toimib meie oma usaldusväärne taksoliin. Jõudsime kenasti koju, aga autost tõustes (olin vist oma paar tundi paigal istunud) käis seljast valu läbi ja sirgeks ma selga enam ei saanud. Pole siiamaani saanud. Või tähendab, lebades saan kenasti sirgu, aga kui samal ajal pean jalgadele toetuma, siis näen välja nagu Notre Dame'i kellamees.
Kõige tobedam on see, et kui üritan ringi liikuda, siis hakkavad suurest pingutusest teise külje lihased krampi tõmbama. Meeldiv niisiis. Aga internetis soovitavad arstid seljavalu korral argiaskeldustega jätkata. Nii et täna ma tegin nagu kästud ja käisin shoppamas. Või no tegelikult tegin strateegilise rünnaku kingakauplusse ühe teatud saabastepaari osas. Allahindlus oleks sel nädalavahetusel lõppenud, nii et see tundus mõistliku mõttena. Miskipärast kaubanduskeskuses Aki käevangus ringi komberdades oli mõistlikkus asjast kaugel. Aga tehtud see sai :)
Homme mõtlesin tööle longata ja olekut jälgida, võib-olla peaks millalgi ka arstiga juttu ajama. Saaks ehk vähemalt saatekirja füsioteraapiasse ja uuriks, kuidas selliseid asju edaspidi vältida (praegu kõik lugejad mõtlevad omaette, et kuule, treeni core-lihaseid! :))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar