Mida remont on õpetanud ehk paar pilti ka

Kui detaile mitte tähele panna, siis võib öelda, et peaaegu valmis :)

Selline elutuba:



Teises suunas (muide jälgige seda kirsipuud, see on kingitus kolleegidelt. Tassime selle millalgi välja, aga praegu on nii kõva tuult lubatud, et ei hakka riskima):



Söögituba:



Elutoast köögi suunas (jällegi pole veel tip-top, aga no enamvähem vast saate ettekujutuse):



Peemot vaatab:



Ja maja soojeneb:



Magamistubadest veel pilte pole, need ootavad liiste, lisaks üks tapeeti ja teine riidekappi.

Mis ma siis remonti tehes õppisin? Kindlasti seda, kuidas erinevaid tööriistu kasutada. Aga veel rohkem endast.

1) Enda jaksamise piire on raske tunnistada.


Esiteks muidugi füüsilised piirid. Kui ikka mu armetud käelihased pole kuigivõrd treenitud, siis ei jaksa tervet päeva lage lihvida. Mis sest, et tahaks ja peaks. Mind ajas see ikka korralikult närvi ja ka meeleheitele. No mis mõttes ei jaksa - eriti kui mees kõrval ei näita mingeid väsimuse märke. Ma tean, et remont ei ole võistlus ja et on näiteks üsna loogiline, et meeste ülakeha lihased on võimsamad, aga ikkagi on endale hale tunnistada, et kõike ei suuda võrdselt teha.

Vaimsed piirid, neid on ehk vast veel raskem ära tunda. Ja huvitav on see, et seinte pealekukkumise tunne ei tule mitte tööd tehes, vaid siis, kui tead, et miljon asja ootab tegemist, aga sa ei oska neist ühtegi ja pead lihtsalt ootama või pealt vaatama. Ehk siis tegemata asjade peale mõtlemine on tuhat korda hullem, kui neid asju järjest ära teha.

2) Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad.

Kõlab nagu klišee :) Ja ei ole tegelikult esimese punktiga vastuoluline. Tõesti on olnud üllatav märgata, et kui peale tööpäeva oled kolm tundi remonti vehkinud, siis on peale seda tühiasi veel näiteks kööki koristada ja terve korrus tolmuimejaga üle käia. "Sest ma ju olen juba liikvel."

Mida rohkem askeldad, seda vähem tunned väsimust. No õhtul voodisse kukkudes muidugi oled läbi nagu läti raha, aga kui sa rammestuse peale varem mõelda ei jõua, siis seda nagu ei tunnegi. Ja pole mingi probleem nädalavahetusel kümme tundi järjest aktiivselt remonti teha. Nii kui tagumiku diivanile toetad, hiilivad igavus ja väsimus kallale ning uni tuleb peale.

Kohe sel nädalavahetusel, kui pausi pidasime ja diivanil vedelesime, oli kordades raskem ennast askeldama motiveerida. Suurim jõupingutus on poodi sõita või süüa teha. Põrandaliistude panemisest ei hakka rääkimagi, see on täiesti absurdne mõte. Nii et kui tahad asjadega ühele poole saada, pead liikvel püsima.

See punkt töötab muidugi siis, kui inimene on muidu terve ja traksis. Haige peaga pole vaja tõmmelda, puhkust tuleb endale ka lubada.

3) Inimene suudab päris palju.

Kui oled esmalt aasta aega kirudes remonti teinud ja oma piire otsinud, siis millalgi tuleb see hetk, kus kõik hakkab sujuma. Väsimus on kadunud, igasugu oskused on külge hakanud ja suhteliselt meeldiv on teha. Vaatad minevikku ja mõtled, et seda poleks küll osanud ennustada.

4) Kui kõik läheb viltu, tuleb jätkata.

Seda ma pole tegelikult veel õppinud, aga teoorias olen tugev :) Esimene reaktsioon on ikka kirves kaevu visata ja minema kõndida. Aga kui tempo on peal, siis see ei ole ju variant. Lõputult ahastada ka ei või, tuleb lihtsalt pettumus alla neelata ja üritada vigade parandust teha.
Vannituba plaatides ma selle põhimõtte järgi ei osanud käituda. Kõik tundus valesti minevat, nagu sein oleks ees püsti ja mina sellest üle ei saanudki - Aki tuli ja tegi edasi. Noh, kõike ei pea ju ka oskama ;)

5) Suhtumine "How hard can it be?" on remondis kasuks.

Teisisõnu, julge pealehakkamine on pool võitu. Kõigepealt tasub muidugi ka eeltööd teha ja põhimõtted välja uurida. Tootevalmistajatel on tavaliselt omal lehel tööjuhendid ja vahel ka videod üleval, neid tasub vaadata. Tuleb siiski märkida, et üsna tihti minu töömeetodid ei näinud päris sellised välja, kui videol - aga tuleb leida see oma toimiv viis teha.
Ja kui elutoa tapeetimisel oleksime juhendit järginud, siis linnud oleks olnud seinal pea alaspidi :)

 Need punktid tuleks nüüd meeles pidada ja ülemine korrus kähku lõpuni viimistleda. Siis väike paus ja alumine korrus... Või mine tea, kui paus pikaks venib, siis tuleb kevad peale ja peame õuetöödele keskenduma :)