Nüüd passime uues kodus kraamihunniku otsas ja mitte midagi pole võimalik üles leida. Aga tähtsaimad asjad on muidugi olemas - voodi, kohvimasin, mikro (muud toitu pole eriti jaksanud teha) ja internet. Homme läheb asjade lahtipakkimiseks.
Sellegipoolest on mõnus istuda elutoa põrandal, juua kohvi ja vaadata aknast hommikupäikeses heinamaad. Või kuulata tagaõues lindude kädistamist (muide varahommikul oli nende tibukeste sädinat isegi liiga palju kuulda :)). Lähiümbrusega pole veel jõudnud tutvuda, võib-olla homme võtame väikse jalutuskäigu ette. Meil on neli päeva puhkust ehk siis teisisõnu töölaagrit siin.
Lõpetuseks natuke pildikesi ka, kuigi eriti pole neid jõudnud klõpsida.
Vanas kohas, alles alustame pakkimist:
Pappkaste on ka:
Oleme maabunud. Voodit ei jaksanud enam eile õhtul kokku panna, nii et leppisime madratsitega. Laku on muidugi kohal nagu viis kopikat:
Tagaõu on täis kive ja kände. Nagu Tammsaare romaanist?
Naabermaja paistab ka natuke kätte:
Kassidel on peamine, et toit saabuks õigel ajal:
Hommikukohv elutoa põrandal, diivanipadjal vedeledes. Mõnus päikesevalgus, ma nii naudin seda!
Peemot tutvub ümbruskonnaga:
Naukku piilub aknalaualt:
3 kommentaari:
Nii vahva tundub teil seal sinu kirjutist lugedes..Tahaksin kaaa:)
ONNEA UUTEEN KOTIIN!
Kati: siin "maal" on tõesti kuidagi teine olek. Ja see tunne, et see maja ja puud ja muru on meie OMAD. Mitte materiaalses mõttes (sest nagunii on need tglt panga omanduses :)), vaid selle mõttega, et nüüd peame nende eest hoolt kandma ja üles putitama. Ja siis aastate pärast on seda hoolitsust võib-olla ka näha natuke :)
Tiina: kiitos paljon!
Postita kommentaar