Kuidas läks 2011?

Enne uue aasta vastuvõttu pilk aastasse 2011:

Töö: Järjekordne töörebimise aasta. Kaks uut tiimikaaslast on tulnud, koos on palju asju ära tehtud, kuigi mõned neist näisid esialgu lausa võimatute projektidena. Järgmise aasta algul tuleb ka vana tiimikaaslane emapuhkuselt tagasi, mul on selle üle nii hea meel!

Kodu: Terve aasta oleme kolimismõtteid mõlgutanud, aga alati on midagi ette tulnud - katuseremont, selle lõplike kulude ootamine, eurokriis jne. Maaklerid on käinud korterit hindamas ja müükipanek on tegelikult paari hiireklõpsu kaugusel. Eks uuel aastal proovime selles osas edusamme teha.

Tervis: Väga hulle tõbesid pole olnud, aga vorm on endiselt null või lausa miinustesse langenud. Nuhtlen praegu end vaimselt selle eest :)

Reisid & üritused: Kevadel käisime imekaunis Amsterdamis, sügisel huvitavas Barcelonas. Sinna vahele mahtusid lähiümbruskonnaga tutvumised: Fiskars, Hanko, Raasepori, Lõuna-Eesti ja mökkireisid. Tallinnas käisin kahel põneval kontserdil - Roxette ja Hurts.

Muu vaba aeg: Sel aastal komistasin George R.R. Martini raamatusarja Song of Ice and Fire otsa. Ma ei saa aru, miks ma seda varem pole avastanud! Esimesed kolm osa olen läbi lugenud, neist parimaks pean kolmanda osa teist raamatut, milles toimuv pani kord ahhetama, kord üllatusest naerma. Uskumatult põnev ja kaasahaarav tekst. Neljas raamat A Feast for Crows on praegu käsil, järgmist pole veel paperbackina ilmunud, aga eks millalgi 2012 tuleb seegi. Peale neid tuleb oodata, et härra Martin suvatseks järgmised osad valmis kirjutada ...

Pildistamine on pisut unarusse jäänud, kui puhkusereisid välja arvata. Uuel aastal püüan ka selles suhtes miskit ette võtta.

Varsti sööme aasta viimast lõunat, kalkuniliha on just ahjus ja veinipudel ootab avamist. Õhtul liigume Helsingisse, valguskunsti ja ilutulestikku vaatama ja pildistama. Täna või homme kirjutan veel uue aasta ootustest, plaanidest ja eesmärkidest. Aga siinkohal sooviks juba kõigile

HEAD VANA AASTA LÕPPU!

2011 kokkuvõte piltides

Jaanuar: Vesipapp Vantaankoskil.


Pildi tegemise hetkel oli krõbe talv, julgelt paarkümmend miinuskraadi. Olin end meeletult paksult riidesse pakkinud, aga sellest polnud pildistamisel eriti abi, sest hea pildi saamiseks pead oskama liikumatult paigal püsida - et pildistamise objekt ära ei lendaks ja muidugi käte värina vältimiseks. Laskusin jõekaldale teeraja äärde ühele põlvele, vaikselt hakkas külm läbi suusapükste tulema. Varbad tegid kõvasti valu, need olid juba täiesti jäätunud. Käes olid mul paksud suusakindad, aga sellised sõrmikutüüpi ikkagi. Tõmbasin vahepeal sõrmi kinda sisse, et neid peos soojendada. Ilma sõrmedeta muidugi eriti hästi kaamera nupule vajutada ei saa, nii et see oli vaid hetkeline leevendus. Umbes viis minutit suutsime seal kannatada, ei olnud lihtne. Sellest hoolimata sain oma esimese suhteliselt asjaliku vesipapi pildi!

Veebruar: Puhkusenädalal Vuosaari kandis merejääl päikesetõusu püüdmas.


Ootasime võimsat päikesetõusu, mida kahjuks pilvede tõttu täies mahus ei tulnudki. Aga reibas hommikune jalutuskäik merejääl oli mõnus!

Märts: Elu esimene räätsakogemus!


Veetsime töökoha talvepäeva Haikko mõisas, kõigepealt koosolek ja siis lõbu - järvejääl õngitsemine ja lühike räätsaretk. Ma olin täiesti müüdud, see oli nii äge! Ja kuigi praegu võib lumest ainult unistada, siis ma mõtlesin olla kaval ja uurida spordipoodide allahindlusi - nad pole sel talvel kindlasti kuigi mitut räätsapaari maha müünud ja ladu on kaupa täis ... Äkki sealt leidub mulle mõni, võib-olla -50%? :P


Aprill: Amsterdam! Kevad! Keukenhof ja tulbisadu!


Mai:

Mitte ühtegi pilti pole kahjuks maikuust. Sel võib olla ainult kaks põhjust - ma olen olnud superbusy või siis on mul peale Amsterdami reisi olnud pildistamisest mõneks ajaks siiber.

Juuni: Suvepäev Fiskarsis.


Suvepuhkus oli käes ja me tegime mõnusa päevatripi Fiskarsisse, jalutasime seal ajaloolise miljöö keskel ja tegime peatuse shokolaadikohvikus. Idüll!

Juuli: Ahja jõel.


Ühe eredaima elamusena jäid Lõuna-Eesti tripilt meelde muidugi sääsed! Jeerum, kui palju neid oli ja kui vihased nad olid! Pilt on siiski Taevaskojalt, kus saime jälgida jääkosklate toimetusi.

August: Lagled Viikki põldudel.


Eesti taasiseseisvumispäeval olime me juba varakult ärkvel ja kell 6.30 Viikkis, et rändeks kogunevaid linde pildistada. Sattusimegi laglede peale, kes niidetud viljapõllul aega veetsid. Hommikupäikeses paistis kõik mõnusalt soojades toonides.

September: Pilt aiast korteri müügikuulutuse jaoks.


Juba siis mõtlesin korteri müügi peale ja ikka veel pole sellest asja saanud! Uus katus sai ka umbes sellal majale peale ja kutsusime maaklerid hinnangut andma.

Oktoober: Seen Porkkalanniemil.


Oktoobri esimesel päeval käisime taas Porkkalanniemil. Lindude pildistamisest midagi välja ei tulnud, sest enamjaolt olid linnud juba läinud. Aga selle sügise sümboliks on vist nagunii seened.

November: Barcelona!


Puhkus suurepärases linnas, nautides tapaseid, sangriat ja Gaudi imepärast arhitektuuri. Sooja üle 20 kraadi, mis sa hing veel ihkad!

Detsember: Piparkoogid, kingitused ja rohelised jõulud.

Jõululebasklemine

Ja lõpuks ometi ongi jõulud käes! Ja varsti juba möödas ka, ütleb minu sarkastiline pool. Jõululaupäeva veetsime Aki vanemate juures, pakuti head-paremat - erinevaid kalasuupisteid, kartulit ja seasinki ning magustoiduks isetehtud tiramisut. Suutsin mingil imekombel isegi söömisega piiri pidada, nii et sellist tüüpilist lõhkemise tunnet ei tulnudki. See on juba päris hea saavutus!

Praegu lebasklen diivanil, muusika mängib vaikselt taustal, kassid magavad - mõnus rahulik olek. Eriti kuna kõht on täis, sõime ahjulammast ja mul on soojenduseks villased sokid ja kingituseks saadud Aarikka villane põhjapõdramotiiviga tekk, mis lõhnab natuke lamba järgi :)

Hommikul tegime 1 - 0 piparkoogitaignale, tervelt kaks pakki sai ära tehtud. Ma ei tea, miks meil üldse seda tainast nii palju oli.. Nüüd on köögis kõik kohad piparkooke täis. Aga need õnneks pahaks ei lähe :) Mingil hetkel hakkan veel homseks üht magusat üllatust küpsetama, aga enne seda lebotan veel tibakese. Ah, mõnus rauge olemine.

HÄID PÜHI KÕIGILE!

Angry Gingerbirds

Jõul läheneb ja ükshaaval hakkavad ka kõik jõuluaskeldused valmis saama. Postkaartidega möllasime eile, mina kirjutasin tekste ja aadresse, Aki pani postmarke peale ja kleeperdas ümbrikke kinni. Muide miks on endiselt olemas selliseid niisutatavaid ümbrikke, need ju tööta üldse?

Seekordne piparkoogiehitis sai ka valmis. Siin on valmistusfaas:



Ja peale glasuuri, toiduvärvide, pipraterade ja tindipliiatsiga mässamist said Angry Birdsid valmis:

Jõuluvana töökoda

See nädalavahetus on olnud täielik jõuluvana töökoda. Eile tegime strateegiliselt tähtsa rünnaku kaubanduskeskusse. Kõik oli ette planeeritud - kella kümneks kohale kui uksed avanesid (tegelikult magasime jälle sisse ja jäime natuke hiljaks :)), mul kinkide nimekiri näpus ja siis läks ostlemiseks. Vahepeal ebatervislik kõhutäitmine kebabi ja Pepsiga ja viimased ostud tegime juba masside poolt täidetud poodides. Aga ellu jäime! Ja suhteliselt mõistlikud kingitused sai sel aastal hangitud, vähemalt omaarust. Praktilised, ma loodan.
Täna kraamisin pakkimispaberid esile, krabistasin ja teipisin korralikult ja voilà - kingid on kenasti pakitud, sildikesed peal ja hetkel kasside eest kappi ära peidetud :)
Järgmiseks hakkan jõulukaartide nimekirja tegema. Piparkoogiehitis ootab ka veel ees. Sel aastal pole tegemist maja või lossiga, aga eks ma varsti saan selle vast valmis ja pildid ka siia blogisse üles.

Vahepeal olen end üritanud kurssi viia uuema eesti muusikaga. Helsingi Sanomate nädalavahetuse lisas Nytis oli Ewert and the Two Dragonsi singli arvustus, väga positiivne kusjuures, ja pidin kohe Youtube'is bändi loominguga tutvuma. Selline hipilik ja meloodiline värk, nagu Travis kunagi tegi. Aga mida muud head Eestis muusikavallas pakutakse?

Barcelona: Montjuïc

Viimasel Barcelona-päeval tutvusime lähemalt Montjuïci mäega. See paarisajameetrine küngas asub suhteliselt kesklinna lähedal, mere ääres. Mäele võib läheneda mitut moodi, meie liikusime esmalt metrooga Paral.leli peatusse, kust jätkasime köisraudteele (sama piletiga jällegi). Plaan oli selline, et esmalt liigume transpordivahendite abil üles tippu ja sealt laskume kondimootori abil allapoole. Nii et järgmine etapp oli nö suusalift ehk siis gondlitega köisraudtee, mis viis meid Castell se Montjuïci linnuseni.

Gondlis istudes pidi ikka paar klõpsu läbi klaasi ära tegema:




Linnus oli suhteliselt askeetlik. Osaliselt seletab seda ehk see, et 1960. aastani oli see vanglana kasutuses. Külastamise hetkel tegutses seal igatahes suur bande kasse. Ükshaaval tuli neid vastu, kõhnad ja natuke räsitud olemisega, aga eks neil seal on piisavalt hiiri ja rotte, keda püüda.
Kuna linnus oli kõle, siis me seda eriti ei uurinud, vaid pöörasime selja ja imetlesime allpool avanevaid vaateid.

No sissepääs oli tegelikult täiesti asjalik:


Vaade kaubasadamale:


.. ja Barcelonetale:


Ja linna suunas. Paistab, et ühtki vaba platsi pole majade vahel? Tegelikult Barcelona pindalast 10% on parke:


Ja suurim parkidest ongi Montjuïc. Aastal 1992 peeti siin suur osa olümpiamängude aladest. Laskusime meiegi linnuse juurest alla olümpiastaadioni ja teletorni suunas. Torre de Calatravaks kutsutakse seda:





Vaade torni alt:


Mõõtkavast annab aimu järgmine pilt, see pisike kriipsujuku pildi allosas on Aki:


Palau Sant Jordi ees:


Järgmiseks ootas meid ees Palau Nacional, kus asub Kataloonia kunstimuuseum. Tegemist on võimsa ehitisega, mille eest avaneb meeletu vaade purskkaevule ja maailmanäituse paviljonidele. Kahjuks meie visiidi ajal purskkaev ei töötanud, ilmselt toimib see ainult õhtusel ajal koos valgusshowga.









Jäime vaateid pikemaks ajaks nautima - istusime Palau Nacionali ees olevasse kohvikusse tassikest kohvi ja suupistet mekkima. Kohvikutes puhkepauside tegemine on minu jaoks üks puhkuse lemmikosa. Pole kiiret, on lihtsalt aurav latte ja mööduvad inimesed, võimalus ümbruskonda jälgida ja laisalt järgmisse sihtkohta suundumist planeerida. Meie jaoks enam palju sihtkohti sel reisil küll polnud. Viimased ostud sooritada, kõht täis süüa ja kohvrid pakkida, et hommikul kenasti lennuväljale jõuda. Need eesmärgid silme ees, laskusime Palau Nacionali treppe mööda alla.

Barcelona: Parc Güell

Tuleb veel jätkata Barcelona liinil ja viimased pildid ja tekstid üles riputada.
Loomaaias tiirutamise peale kulus julgelt pool päeva. Peale seda täitsime kõhtu, jalutasime mereranda ja pidasime edasise tegevuse suhtes plaani.





Parc Güelli tahtsime kindlasti üle vaadata ja samuti Montjuïci mäel käia. Montjuïc tundus hirmus suure kompleksina, olevat seal ju olümpiastaadion, linnus, endised maailmanäituste paviljonid, botaanikaaed ja kes teab, mis kõik veel. Nii et sai otsustatud see järgmiseks päevaks jätta ja sel päeval Parc Güelli suunas liikuda. Päikesevalgust ei olnud enam pikaks ajaks ja park ise ikkagi suhteliselt kaugel kesklinnast - metroo rohelise liiniga ülespoole ja veel 1-2km jalutuskäiku, nii et õnnestunud fotode suhtes olin juba pisut mures. Kui valgust pole, siis ilma statiivita pole ikkagi suurt lootust asjalikke pilte saada.

Aga kohale me jõudsime ja tegelikult sai hämaras mitmeid päris meeleolukaid vaateid üles võetud!

Gaudi piparkoogimajakesed, nagu Hansu ja Grete muinasjutust:






Mõelge, milline mosaiigiladumine on seal toimunud!




















Gaudi enda maja, selline roosa printsessiloss:


Ja hämarduv Barcelona:


Lõppude lõpuks oli õhtune aeg päris mõistlik Parc Güelli külastamiseks. Suurimad turistide massid olid selleks ajaks juba lahkunud, kuigi rahvast oli kohal veel hulgi. Vaade tuledesäras linnale oli võimas. Samas jäi looduslikuma osaga pargist tutvumata, sest kui me mosaiikide pildistamisega ühele poole saime, polnud enam midagi eriti võimalik näha.
Ega midagi, vudisime jälle alla linna ja ühte pisikesse tapas-baari sangriat ja suupisteid nautima.

Nom nom!


Montjuïci jutt tuleb veel viimaseks ja siis ongi Barcelona postitustega selleks korraks kõik!