reede, 23. juuli 2010

Norra reis vol 2: Stavanger - Preikestolen - Bergen

Peale Oslot oli ees pikk sõidupäev, üle 500km ja 8h - Oslost Stavangeri. Viimane asub Norra läänerannikul ja on muuhulgas oluline kauba- ja naftasadam. Igatahes tee sinna oli pikk ja vaevaline. Navigaator juhatas meid veel mingisugust "lühikest" teed pidi kohale, esmalt juhtides meid ühe auto laiusele külavaheteele (kuhu me ei soostunud minema) ning pärast viies meid kolmetunnisele sõidule käänulistele mägiteedele. Teed olid iseenesest suhteliselt ok, lihtsalt mitu tundi üles-alla, paremale-vasakule sõita on hirmus väsitav (isegi kõrvalpingil istujale, kuigi ma pean mainima, et sõitsin neil teedel mingi jupi ka ise). Eriti kuna sa millalgi ei tea, millisest käänust auto vastu tuleb ja pead pidurile hüppama, et üksteisest mööda mahtuda. GPS muidugi ennustas sellele kolmetunnisele teejupile kiiruseks 80km/h, mis muidugi oligi kehtiv kiirusepiirang, ent tegelikult tuli sõita keskmiselt 60km/h kandis. Igatahes kui kellelgi on plaanis sama marsruut läbida, siis soovitan soojalt Kristiansandi kaudu sõita ja püsida seega E18-E39 teedel - kokkuvõttes oleks arvatavasti kiiremini kohale jõudnud.

Enne Stavangeri jõudmist hakkas veel nagu oavarrest vihma kallama, nii et viimased kilomeetrid tuli läbida hallis sajus. Õhtupoolikul jõudsime oma hotelli (üsna uus konverentshotell, puhas ja meeldiv) ja suhteliselt väsinutena jaksasime vaid lähimasse toidupoodi roomata ja õhtuse jalgpallimatsi vaatamiseks siidrit ja toidupoolist soetada. Lõpuks kujunes õhtu selliseks, et jalgpalli jõudsime vaadata vist hädised kümmekond minutit enne kui uni peale tuli. Kosutavat und oligi aga enne järgmise päeva katsumusi vaja.

Päevaplaan oli nimelt külastada Preikestolenit - väljapoole eenduvat kaljunukki, mis kõrgub taevasse otse Lysefjordi kaldalt. Stavangerist oli sinna kõigepealt umbes tunnipikkune autosõit, sisaldades lühikest fjordiületust praamiga. Preikestoleni turismiinfo asub 270m kõrgusel ning sealt on 3,8km jalgsimatk sihtkohani. Raja profiili võib huvi korral uurida siit, ent põhiline oli see, et tõusu oli umbes 330m. Mis muud kui matkajalatsid jalga, jope kaasa (täiesti mõttetu kandam, üleval ei olnud üldse külm, ainult pisut tuuline), kaamerad kaela ja veepudelid kotti. Võin etteruttavalt öelda, et kahe peale kaks veepudelit jäi väheks, alla tulles oli tappev janu. Muidugi ilm oli ka väga palav.


Fjordi ületus praamiga teel Preikestolenile - maastikud on paljulubavad



Rada algas suhteliselt järsu tõusuga, mis mul kohe hinge kinni võttis. Aga kuna üles kõmpis ka vanemaid inimesi, siis ei saanud seda väga välja näidata. Rada oli iseenesest väga erinev, seega tüdimuse üle kurta ei saanud. Tavaline puude varjus kulgev metsarada vaheldus järskude tõusudega piki kividega täidetud ojasängi. Vahel jalutasime mööda tasast kaljut, vahel mööda laudrada. Aga need tõusud! Päris karmid olid ikka, sest tuli pidevalt otsida, millisele kivile järgmise sammu astud, et ennast ühe astme võrra üles vinnata.


Vaade parkimisplatsile peale esimest tõusu


Mööda kive üles


Vahepeal sai laudteel jalgu puhata ..


.. kuni tee jälle püstloodis üles tõusma hakkas


Vaade äsja läbitud laudteele


Ikka edasi ja edasi, ei sammukestki tagasi


Vahepeal kulges tee ka allapoole. Pildil ka järv, kus võis soovi korral ujuda.


Esimesed vaated Lysefjordile

Ma pidevalt mõtlesin, et varsti vist oleme kohal. Eriti kui puude vahelt katmata kaljule välja jõudsime. Aga ei olnud nii, tuli ainult edasi ja edasi turnida :) Eriti närvi ajas see, kui minust möödusid mingisugused sportlased joostes. Mina seal punetan, särk ja juuksed läbi higistatud ja nemad lihtsalt reipalt hüppavad edasi..


Taimestik väheneb, tõus jätkub


Ja sealt see kaljunukk juba paistab!

Aga lõpuks muidugi jõudsime kohale, kokku läks vist 2,5h üles ronimiseks koos ohtrate pildistamis- ja muidu pausidega. Vaade oli ka ronimist väärt, eriti kui vaikselt üle kaljunuki alla piiluda.. Ma pole mingi kõrgusekartja, aga no seal võttis jala värisema küll. All kaugel lainetas sinine vesi ja fjordi ääristasid kerges uduvines hallikas-sinakad mäed.


Kohal!


Copyright Aki, mina vehin äärel kätega


Lummavad vaated fjordile


All kaugustes sõidab mootorpaat


Ikka väga kaugel all, 604m

Üleval sõime paar kaasavõetud võileiba, tegime kohustuslikud turistipildid (muid turiste jagus sinna muide ka - tegemist on Norra populaarseima loodusliku vaatamisväärsusega) ning hakkasime alla tagasi kõmpima. See oli minuarust veel raskem kui ülesminek. Esiteks turnis meile koguaeg vastu punaste nägudega väsinuid turiste (ja tee ei olnud lai eks) ja teiseks oli ka teisi allaminejaid. Koguaeg tekkis mingisuguseid ummikuid ja troppe. Samuti pidi täpselt jälgima, millisele kivile oma sammu rihid, et mitte kaljude peale ennast katki kukkuda. Väga väsitavad kaks tundi olid need, ainuke (kahju)rõõmu tekitav vaade oli üles ronivad inimesed, kel kogu see katsumus alles ees. Igatahes alla jõudes kaanisin vist umbes liitri vett sisse ja kukkusin väsinult autoistmele.

Meil oli Stavangeri kandis ka teine plaan - külastada Kjeragi kivi, ent kuna Preikestoleni visiit võttis ligi terve päeva aega, siis teisele samasugusele matkale enam ei jõudnud ega ka jaksanud minna. Õhtupoolikul võtsime hoopis ette Stavangeri kesklinnaga tutvumise. Käisime seal söömas ja jalutasime piki linnatänavaid. Päris palju tuntud brändide poode oli ja mitte ainult odavamalt poolelt - ja seda 100 000 elanikuga linnas. Väsinud matkajaid kutsus aga peagi hotelli pehme magamisase, et järgmisel päeval jälle varakult auto käivitada.


Huvitavad värvilised poed ja graffitid Stavangeris






Rannaäärne tänav


Meeletu graffiti!





Järgmise päeva suunaks oli võetud Bergen ning plaan oli suhteliselt käbedalt kohale jõuda ning siis linnaga tutvuda. Marsruut kulges piki rannikut, pikkuseks 200km, sõiduaeg üle 4 tunni. Nii palju seetõttu, et kuigi vahel kulgesime üle vee (või peaks ütlema vee alt) läbi tunnelite, siis kahes kohas tuli ka sooritada praamiületus. Mõlema kestvuseks umbes pool tundi.


Sellised praamid viisid meid mitmel korral tarviliku teejupi võrra edasi

Esimene mulje Bergenist oli järgmine - teetööd, ummikud ja linna sissesõit tehtud eriliselt keeruliseks. Õnneks esmane mulje võib olla ka petlik. Kui auto saime hotelli kõrvale ära pargitud (ja seekord oli hotell lausa kesklinnas), võis jalutades juba rahulikuma Bergeniga tutvuda. Hotell oli muide meie reisi kõige kallim (tegemist oli veel mingisuguse budget-hotelliga), ent jättis kõige väsinuima mulje. Kuna Bergenis turiste oli murdu, siis muidugi sealsed hinnad vastavad nõudlusele.

Bergen on vana hansalinn ja tegelikult ka Norra endine pealinn. Tuntud on linn veel selle poolest, et seal sajab väga tihti. Meie õnneks kallas vihma alles öösel, päeval võisime nautida taas päikesepaistet ja mõnusalt sooja ilma.

Linna keskmeks oli väike jahisadam, selle ääres kuulus kalaturg ning lahte ääristasid kõrgete kolmnurksete katustega puust majad, kus müüdi peamiselt Norra suveniire - villaseid kampsuneid, mütse, norra lipuga stringe, viikingimõõku ja muud tavalist turistikraami. Sellest ja turistide massidest hoolimata oli linn ilus. Parimad vaated linnale olid rannaäärse kindluse müüridelt. Veelgi parem võimalus oleks olnud sõita Floybaneni köisraudteega linna kõrval asuvale mäele. Meie plaan oli teha seda järgmisel hommikul, enne minekule sättimist. Aga nagu vanasõnagi ütleb, ära lükka homse kaela seda, mida täna teha võid - hommikul oli ilm hall ja udune ning ümbritsevad mäed mähitud tihedaisse pilvedesse. Nii et jätsime seekord vahele. Samuti jäi nägemata Bergeni akvaarium, kus kindlasti oleks ülimalt huvitavaid mere-elukaid näha saanud.


Bergen Bryggen - kaldaäärne puust majakestega




Kujukesed Bryggeni majadel






Bergeni linnamaastikke






Prillipoed


Ja siis äkki selline koloss - kunst vist? Arusaamatu..




Peenemat sorti aiamajake


Bergenhusi kindlus




Vaated kindlusemüürilt




Isegi McDonalds on Bergenis armas!

Igatahes soovitan Bergenit soojalt, kui keskaegse hõnguga väikelinnad huvi pakuvad. Linna ja vaatamisväärsustega tutvumiseks võiks võtta vähemalt paar päeva - meil oli aga programm juba lukku löödud ja järgmisel päeval siirdusime jälle põhja poole, veelgi kõrgemaid mägesid ja sügavamaid fjorde uudistama.

7 kommentaari:

Tiina Linkama ütles ...

Küll tasus oodata, jälle oli nii häid pilte!

Norra on küll ilus maa, isegi kui kallis.

See kaljunukk oli midagi muud! Olen varemini internetis näinud seda vaadet, aga ei ole teanud kus see täpselt asub.

Maris ütles ...

Kaljunukist ma ka varem ei teadnud, olin netis ainult pilte näinud. Ja kui enne reisi otsisin Norra vaatamisväärsusi, siis alles tuli arusaamine, et millega tegemist ja kus see asub.

Mõtlesin reisil tihti, et mida norrakad ise oma maast arvavad. Nad on ju harjunud sellega, et hommikul ärkavad fjordi kaldalt ja vaatavad üles suurtele mäemassiividele (ok, muidugi mitte kõik norrakad). Kas sellest vaatest võib ära tüdineda või seda iseenesestmõistetavaks pidada?

Piia ütles ...

Kuna sai ka sel suvel Lõuna-Norrat külastatud, on väga põnev lugeda-vaadata, millised on teiste muljed. Ise pole veel reisikirja kokku pannud, aga plaan on. Me jõudsime nii Preikestolenile kui Kjeragi kivile ja olgu öeldud, et matk Preikestolenile on Kjeragi-raja kõrval lapsemäng ;)
Lauskmaaelanikena muidugi imetleme mägesid ja peame seal elamist ehk romantilisemaks, kui see tegelikult on. Näiteks ei tulnud ma ise selle peale, et talvel on orus elades ju pime - madalalt käiv päike ei pruugigi mäenõlva tagant paistma hakata.

Maris ütles ...

Põnev teada, et Kjeragi matk on karm :) Nüüd oskan järgmisel Norra reisil siis vaimselt ette valmistuda, sest millalgi peab ju ka selle ära nägema.

Ja tõepoolest, mägede vahel sõites tuli mitmel korral ette selliseid kohti, kus õhk oli külm ja niiske ning mäenõlvad eriliselt tühjad ja kõledad. Siis mõtlesin küll, et need on vist sellised kohad, kuhu päike kunagi ei paista. Aga suvel jah, turistina, ei oska seda tegelikku elu ette kujutada. Vahemaad, äärmiselt lumised talved, väikesed külad - ma ei tea, kas minus oleks vaprust seda aastaringselt järgi proovida :)

Piia ütles ...

Viimasel ajal olen mitmeid raamatuid lugenud, kus tegevuskoht on Põhja-Norra, eks sealt saab pisut aimu, milline see põhjamaa elu õieti on. Nt H. Wassmo "Dina raamat" või tema Tora-triloogia ("Pimeda klaasverandaga maja", "Hääletu ruum", "Marraskil taevas"). Loodetavasti õnnestub kunagi ka retk põhjapoole teha ja seal kõike oma silmaga kaeda.
Aga Su fotod on väga ilusad! Neid võiks siin veelgi olla...

Pille ütles ...

Tere. Mis sarnase tuuri eelarve olla võiks? Samadele sihtpunktidele lisaksin ma ka Sognefjordi (Flami)?

Maris ütles ...

Eelarvet on päris keeruline määratleda, oleneb sellest kas ööbida hotellides või kämpingutes/telkides, süüa väljas või võtta palju toitu kaasa, milline marsruut on (kas on praamiületusi) jne. Meil näiteks hotellid olid mäletamist mööda 100-150 euri/öö, aga ilmselt kämpingutes saab märgatavalt odavama hinnaga läbi ajada. Väljas söömine on rahakotile ilgelt karm laks, näiteks salat+jook või pizza+jook oli julgelt 25-35 euri. Hinnad on krõbedad ka toidupoes.

Bensiin maksab mõnevõrra, täpset hinda ei mäleta, meil läks vist kokku kolm tankimist á 70-80 euri. Teetollid maksavad 15-50 NOKi (välja arvatud see üks kirves teetoll, millest kirjutasin siin: http://marisjahub.blogspot.com/2010/07/norra-reis-vol-3-voss-vik-sogndal.html) ja praamisõidud (igal pool sildu ei ole) olid vist 50-100 NOKi kanti. Täpselt enam ei mäleta ka ...

Samas maastike vaatamise eest raha maksma ei pea, vaated on täiesti tasuta :) Kuigi nt liustike ja Preikestoleni juures olid maksulised parklad.

Ja raha tuleb arvestada muidugi ka Norrasse jõudmise peale, ehk siis Eestist nt. laev+auto Stockholmi.