Pesauudised

Varemmainitud pesaehitajast musträstas on nüüd haudumisega ühele poole saanud. Sauna aknast piiludes võib veenduda, et pesas on vähemalt kaks hirmus suurt laiali nokka. Rästas ise korjab õue pealt hiiglasuure nokatäie ussikesi ja mutukaid ning käib seda tibukestele kurku toppimas. Kaks nädalat pidavat musträstas poegi söötma, seejärel jäetakse nad oma õnne najale. Huvitav jälgida, mis edasi saab.

Aki tihasekaameras on ka olnud actionit. Ühel õhtul oli pesas näha kahte muna. Arvatavasti on mune juba rohkem, ent tihasel olevat kombeks need ilusti heinte ja sulgede vahele ära peita. Päevasel ajal kedagi pesal ei istu, mis mulle tundub pisut imelik, kas siis hauduma ei peakski? Igatahes õhtul ilmub sinitihane jälle pessa ja passib seal ilmselt kogu öö.

Aga pisut veel eelmise nädalavahetuse mökkireisist. Laupäeva hommikul ärkasin vetsuhäda pärast, ja poolunisena vihmasaju käes väli-wc-sse lonkides kirusin omaette nii ilma kui meie lolli ideed varakevadel suvilasse sõita. Aga päeva peale läks paremaks! Kuidagi eriliselt mõnus oli süüa värskes õhus grillitud kalkunifileed kitsejuustuga, lugeda päeval saunakambris teki all külitades Minu Austraalia raamatut, vaadelda järvel liikuvaid udupilvi, lasta peale sööki leiba luusse mõnusalt tukastades, kõmpida lähiümbruses ja jälgida järvel kudrutavat sõtkapaari, soojendada sauna ja naerda selle üle, kuidas Aki saunast järve joostes pidi esiteks vee pealt jäätükikesi eemale lükkama ja nii edasi ja nii edasi. Mõnus lebotamine oli.







Jalutuskäigul metsas sattusime kohtama siisikeste parve. Säutsusid vaikselt ühe puhma kallal, rippusid pea alaspidi ning toksisid nokaga käbidest seemneid nii, et tükikesi lendas eemale. Valgusolud pildistamist ei soosinud, ent mingisuguseid udupilte ma siiski sain:


Emaslind


Ja jälle järgmisele oksale!


Isaslind





Õhtul ilm selgines ning peale saunaskäiku võis jälgida ilusat päikeseloojangut.