Hiljem selgus, et see meie tulek neid põhjapanevalt ei hirmutanud. Mõne aja pärast piilusin aknast välja ning kõik kolm olid tagasi. Kaks istusid meie murul ja üks naabri lilleistutuste vahel. Laskis seal vist heal maitsta.. Hiilisime õueuksest välja ja ümber maja, vaja ju sellisest imepärasest asjast pilte saada. See, et me vaikselt garaazhi nurga peal kõlkusime ja pilte klõpsisime, jäneseid ei paistnud häirivat.
Aga mis edasi sai - hommikul ärkan ja vaatan ribikardinate vahelt välja - kaks jänest istuvad otsa akna all, põõsa vilus. Eriti julgeks ikka läinud. Ega muud kui akna vahelt objektiiv välja ja paar pilti sellestki. Isegi maja ees jalutav naaber kahe rottweileriga ei hirmutanud neid minema. Enam neid küll seal pole, nii et jalga nad lasid, aga ilmselt saab neid veel edaspidigi näha. Kui nad ainult meie õunapuid paljaks ei näriks :O
4 kommentaari:
Tupsikud. Meil jooksid maal metssead just sel nädalavahetusel peaagu üle õue:)). Täiesti uskumatu..
Oo, päris hea. Ma polegi metssiga vist looduses näinud.
Ihanat tupsuhännät!
Jotka tulevat syömään kaiken mitä kasvatat, jonka haluat kasvavan...
Meillä käy peurat pihamaalla, niin kauniit, niin komeat eläimet.
Ja syövät erityisesti keväisin kaiken kasvun puista, kuten sireeneistä.
Hieman tosiaan pelottaa meidän pylväsomenapuiden puolesta, mutta ei ole tähän asti pupujusseille maistunut. Mitä ollaan niitä nyt tässä seurattu, niin lähinnä nurmikkoa mutustelevat. Toivottavasti asia myös pysyy näin.
Postita kommentaar