Ma ei oska väga täpselt seletada seda tunnet, mis tuleb, kui ei oska end täpselt väljendada. Täna näiteks istusin ja mõtlesin, kuidas autokauppa eesti keeles kõlab. Kas autokauplus tõesti? Autopood ju ka ei või öelda. Guugeldasin siis autodiilerite eestikeelseid kodulehti ja seal räägiti müügisalongidest. No aga ma ei saa ju öelda, et "meie auto müügisalong maksab meile pool paranduse rahast tagasi", ei ole nagu päris see. Ja siis ma lõpuks otsustasin, et ei kirjuta sellest üldse, tõden vaid, et auto parandusest tagasi ja korras.
See ei lahendanud siiski veel muid probleeme. Mu eesmärk oli kirjutada tänasest pildistamiskäigust Mustikkamaale. Aga jäin jänni kui tahtsin saarest täpsemalt kirjutada. Ei oska tõlkida selliseid asju nagu näiteks "saari Helsingin edustalla" (saar Helsingi "ees"). Siis mõtlesin et olen kaval ja kirjutan, et saar Helsingi lahes, aga tegelikult ma pole kuulnud, et kunagi Helsingi lahest mingit juttu oleks olnud - tõenäoliselt siis seda pole olemas. Ja no ei saanud ja ei saanud edasi, kirjutasin pool lauset ja jälle blokk peal. On olemas nii palju mõisteid ja ütlusi, mida ma olen elu sees vaid soome keeles kuulnud ja millele ei oska head eestikeelset vastet leida, see on nii frustreeriv!
Aga pikema jututa tulen piltide juurde tagasi, siis ei pea vähemalt nii palju enam teksti kallal vaeva nägema. Tänane ilm kahjuks polnud parim, tulid plusskraadid, udu ja tibutas imepeenikest vihma. Nähtavus seega minimaalne. Puude vahel jalutades oli kuulda pidevat veetilkade kukkumist. Merejääl müttasid paar kalameest, oli pisut hirmutav vaade, kuna ranna ääres paaris kohas oli juba vett näha. Kauguses sõitis metroo, mille punast värvi ei olnud võimalik isegi eristada.
Suvisel ajal päikesepaistelise ilmaga on nähtavusega teine lugu. Mul on juhtumisi üks pilt ligikaudu samast kohast.
Täna võis aga päikesepaistest vaid unistada. Sulast hoolimata oli lund veel palju. Metsas müttas suusatajaid ja niisama jalutajaid talvest viimast võtmas.
Maa, meri ja taevas sulandusid ühte. Vasakul olevad vaevumärgatavad täpid on varem mainitud kalamehed.
Saare teisel poolel paitsis vaevu-vaevu kätte lahtine meri Kalasatama ees.
Olime sel hetkel olnud õues alla tunni, kuid niiskus puges vaikselt kontidesse. Pilte klõpsides on ka palju paigal tammumist ja maha jahtumist. Pikalt seega enam ei mõelnud, katik ette ja tempokalt parkla poole teele. Eks näis mida ilmataat toob, millal saaks selgemat ja kuivemat ilma, et fotokas jälle kasutust leiaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar