Islandi hobustega tutvumine

Olengi juba mitu korda maininud oma ratsutamisreisi, nüüd sellest ka lähemalt. Töövärk siiski oli, ehk siis kõigepealt pidasime poolteist tundi müügikõnet õdusas majakeses. Kohaks oli Torpin talli, umbes tunnise sõidu kaugusel Helsingist. Kõik kibelesid siiski õue ja ratsutama, eks me ise ka vaikselt :)

Minu esimene viga selguski juba enne kui õue saime. Kõik hakkasid suusapükse ja villaseid sokke jalga tõmbama, minul olid ainult teksad (nende all polnud ka midagi) ja spordisokid. Ma mõtlesin, et paar miinuskraadi elab üle küll, aga teistel oli siiski olnud infi, et jubedalt külm võib hakata. Njaa egas midagi, siirdusime talli hobuseid vaatama. Kõigil olid islandikeelsed nimed, stiilis Alfgrimur ehk "tema kes on maganud koos haldjatega". Vahvad nässid olid küll. Meid jagati kohe alguseks kahte gruppi - luuserid ja proffid ehk siis need, kes polnud hobust enne lähedalt näinud ja need, kes olid.

Mulle valis perenaine välja Paradísi, julge preili. Pidin talle kogu reisi ajal kiitvat tagasisidet andma, et ta tembutama ei hakkaks. Muidu oli ka tujukas tüüp, osad hobused talle ei meeldinud üldse, ent ruunadele pööras tähelepanu ja vehkis peaga. Aga muidugi siis tegemist oli ikkagi ülirahuliku hobusega, kelle selga võis algaja minna. Islandi hobused pididki olema erilised selles mõttes, et neile võib algaja selga lükata ja ilma personaalse juhendajata maastikku saata. Sitked ja jässakad ja ponidega neid ei tohtivat võrrelda - kuigi madalat kasvu, on nad jõulised ja kannavad täiskasvanut.

Saime ka mingid teetöölise vestid selga ja ega muud kui juhtisime hobused tarasse. Seal tallitöölised aitasid kõik hobuse selga (õnneks olid nad nii madalad..) ja tegid tähtsaimad asjad selgeks, ehk siis pidurdamise ja suunavahetuse. Aga tegelikult need hobused olid täiesti automaatkäiguga, kui ees olev hobune hakkas minema, siis tagumine tuli järgi. Isegi kui ma tahtsin oma hobust peatuma saada, siis see ei õnnestunud :) Kohe muidugi kui eesmine hobune seisma jäi, siis meie ka.


Topin jalga jalustasse.


Harjutamine hanereas.


Hakkab juba selgeks saama?

Pikka pidu polnud, võtsime kõik rivvi ja tippisime tarast välja maastikku. Ma sain käsu viimaseks jääda, kuna mu hobune ei seedinud teiste seltsi või midagi taolist. Vaikselt mõtlesin, et ei tea kas keegi märkab, kui ma kraavi lendan ... Hobune vist taipas ära, mis suunas mul mõtted liiguvad ja tegi mulle vembu. Läksime kõik rivis lumist autoteed pidi ja esmalt Paradísil libises jalg ja hetke pärast uuesti. Sadul muidugi pole mingi diivan, igasugune kõikumine on hästi tunda ja ma juba tiba hirmul, et kas kogu matka ajal ratsul lähevadki jalad risti. Selle mu paanika hobune ilmselt tundis ära ja ühel hetkel lükkas teise käigu sisse ja hakkas hooga kablutama. See vist kestis ainult mingi sekundi, aga mind igatahes viskas higiseks küll. Midagi ma seal kiljusin ja õnneks loom ikkagi peatus :)

Sel hetkel olin päris murelik, et kas järgmised poolteist tundi peangi kogu aeg kappamist kartma, aga tegelt polnud hullu. Eks kindlasti mida rahulikum ise oled, seda chillim on ka ratsul. Nii jaotusimegi kahte rühma ja suundusime maastikku. Liikusime metsaradadel ja põldude veerel, maa oli valge ja hobused reipad. Proovisime vahepeal ka käimise lisaks ära islandi hobustele spetsiifilise liikumisviisi ehk tölti. Tiba nobedam kui käimine, ei pidavat raputama üldse, aga oi kuidas algaja tagumikku ikkagi raputas ...





Matka lõpuks olime kõik üsna jäätunud (eriti mina) ja alguse lõbus jutusorin täiesti soikunud, ent ikka täiesti uhked olime enda üle :) Isegi hobuse seljast saime maha tuldud, kuigi jalad olid kanged ja põlved ei kandnud. Mõnus! Ma läheks igatahes uuesti, ent pigem suvel.

Seda juba mainisingi, et õhtul kodus käed värisesid, kogu keha oli väsinud ja uni tuli kergelt. Üks kogenumast rühmast rääkis, et sadulas istumine võib tunduda lihtsana, ent tegelikkuses on mitmed lihased jätkuvalt väikses pinges, et end tasakaalus hoida. Seda oli tunda reedel, seljalihased olid kanged ja valusad. Istuda ka eriti järsult ei tohtinud. Aga õnneks see läheb mööda ja aeg kuldab mälestused :)

Ahjaa, pilte tegin nii, et kaamera rippus kaelas ja ühe käega klõpsisin. Pooled piltidest on sellised, on horisont on täiega viltu jne, sest ma ei näinud väga täpselt, mida ma pildistasin :)