Muudkui sajab ja sajab

Täna hommikul oli veel selge ilm, lumetormist polnud märkigi, ja õuel käisid tihased ja orav kasse kiusamas. Mõlemad kiskjad passisid rõdu uksel ja kähistasid üheskoos (kassiomanikud teavad, milline see hääl on: umbes nagu "kähh khäähh" või midagi määgimise taolist, suu pärani avatud).

Kell 10:22



Kella üheteistkümneks siirdusime lähedale halli sulgpalli mängima. Ilm oli pakaseline, ent selge. Miskipärast tuli spordihalli poole kõmpides meelde luulerida "kõle tuul ja tühi väli", aga ma kohe ei taibanudki, et Liiv rääkis ju igavast liivast kõleda tuule asemel.
Mängides ei teadnud me midagi sellest, et sadu oli alanud, ent koduteel sai see meile rohkem kui selgeks. Lund tuiskas täiega näkku, nii läksime pooljoostes koju.
Maja ees, kell 13:05



Päeval kiikasin veel korra välja, võtsin kaamera näppu ja tegin kiirelt paar võtet. Märga lund lendas näkku ja kaamera objektiivile, seega silkasin peagi sisse tagasi. Vaade tänavale, 14:28



Pimeduse saabudes oli maja taga juba päris paks lumekiht. Kui sadu samamoodi jätkub, peab vist hommikul uksest väljudes hange sukelduma. Muidugi rongide sõidugraafik pakub mulle samuti põnevust, tavaliselt need kipuvad siin pakaselistel päevadel ja/või tihedas lumesajus kõvasti hilinema.

17:17, sajab edasi