O Tannenbaum

.. wie grün sind deine Blätter! Mis sest et sünteetika ;)





Kuusest tuli siis selline. Täitsa basic. Otsisin valget karda, aga poes oli ainult hõbedasi või muidu sädelevaid, seega otsustasin kuldse kasuks.
Eelmisel aastal kingiks saadud kuusekujulise jõuluehte kraamisin ka kapist välja. Muidu möödus päev koristamise tähe all, raske oli küll, kuna ma olen mingi külmetushaiguse külge saanud. Ärkasin täna kurguvaluga ja kogu päev olen ainult ringi uimerdanud. Ilmselgelt reedese pikaks veninud õhtu tagajärg, meil oli kahe töökaaslase lahkumispidu.

Nüüd võikski teed lürpima minna. Ilusat jõulukuu algust!

Winter Wonderland

Ei ole kaht ilma kolmandata! Lumeteemalist postitust siis.

Hommikul olin äärmiselt elutark ja otsustasin rongi asemel metroo kasuks, mis oligi igati mõistlik. Lähirongide graafik oli sassis, pooled väljumised tühistatud ja sõitvad rongid tuubil inimesi täis, nii et peale ei mahtunud. Metroo oli aga usaldusväärne nagu alati ning täiesti graafikus.

Helsingis oli päeval räige tuul ja lumetuisk, just selline kohutav ilm, mida kuidagi pole võimalik nautida. Meil siin kodus aga sadas pehmelt laia lund, oli täiesti vaikne ja rahulik.







Hommikul tuli vaikselt juba idee, et ei tea, kas Messilä või muud lähedalasuvad suusakeskused on juba avatud? Kas peale tööpäeva jõuaks paariks tunniks suusad alla tõmmata? Millal üldse järgmine kord see võimalus avaneb..? Homme paraku on graafikus sulgpall ja kolmapäeval sula, nii et ei tea, kas neist mõtetest asja saabki...

Hüva leili!

Ma vaatasin järgi, et ma olen blogis vähemalt kolm korda meie sauna maininud.

Esiteks eelmise aasta septembris olen seletanud suhteliselt meeleheitel järgmist:
"Aknalaudu pole veel, saunaistmete materjal istub ikka poes, pildid on laual ja mitte seinal, riidekapi ümberehitus on teostamata, köögi töötasemed vahetamata jne jne. Kustkohast võtta see aeg (ja ka muidugi raha), et kõik need tegemata tööd saaks nimekirjast maha kriipsutada, mina aru ei saa."

Detsembri alguses olen vist vaikselt juba käega löönud:
"Mulle tundub, et ka meie korteri remondiga käivad asjad sarnaselt, oleme algselt hooga lubamas ja tegelikult pole siiani veel uut sauna ega köögi töötasemeid ega muhvigi :) Mañana, mañana!"

Peale seda on olnud mitu kuud vaikust, ilmselgelt olen maha salanud selle, et maikuus ühistu talgude ajal viskasime vana saunalava prügilavale ja keskendusime aiale, sest kes see suvel ikka saunas käib!
Teema juurde tagasi olengi pöördunud juba selle aasta septembris, kui selle aasta aiatööd valmis ja kirjutangi järgmist:
"Uskumatu, ent see ongi selleks aastaks kõik! Edaspidi võib oma energia keskendada näiteks sauna ja köögi upgreidimisele."

Muidugi jutt käib minu/meie energiast, ent tegelikkuses mul ei ole saunalava ehitamises muud osa kui taganttorkimine. Ja hästi olen muide torkinud! Lava ja aste on valmis, saunas lõhnab värske puu järgi ja lausa uus keris on üles pandud. Selle ju saimegi alles aastal 2007 jõulukingiks, suht kiirelt ikkagi välja vahetatud :)
Nüüd võib lumetormi eest sauna peitu pugeda :P

Muudkui sajab ja sajab

Täna hommikul oli veel selge ilm, lumetormist polnud märkigi, ja õuel käisid tihased ja orav kasse kiusamas. Mõlemad kiskjad passisid rõdu uksel ja kähistasid üheskoos (kassiomanikud teavad, milline see hääl on: umbes nagu "kähh khäähh" või midagi määgimise taolist, suu pärani avatud).

Kell 10:22



Kella üheteistkümneks siirdusime lähedale halli sulgpalli mängima. Ilm oli pakaseline, ent selge. Miskipärast tuli spordihalli poole kõmpides meelde luulerida "kõle tuul ja tühi väli", aga ma kohe ei taibanudki, et Liiv rääkis ju igavast liivast kõleda tuule asemel.
Mängides ei teadnud me midagi sellest, et sadu oli alanud, ent koduteel sai see meile rohkem kui selgeks. Lund tuiskas täiega näkku, nii läksime pooljoostes koju.
Maja ees, kell 13:05



Päeval kiikasin veel korra välja, võtsin kaamera näppu ja tegin kiirelt paar võtet. Märga lund lendas näkku ja kaamera objektiivile, seega silkasin peagi sisse tagasi. Vaade tänavale, 14:28



Pimeduse saabudes oli maja taga juba päris paks lumekiht. Kui sadu samamoodi jätkub, peab vist hommikul uksest väljudes hange sukelduma. Muidugi rongide sõidugraafik pakub mulle samuti põnevust, tavaliselt need kipuvad siin pakaselistel päevadel ja/või tihedas lumesajus kõvasti hilinema.

17:17, sajab edasi

Pakane on valla

Siin ta siis on, talv, miinuskraadid ja lumi. Viimast on küll veel piinlikult vähe, ent juba homme lubati korralikku lumetormi.
Ma olen teadagi pakasevastane, ma ei või seedida külma ilma, nina tilkumist ja näonaha jäätumist tuule käes. Siiski täna oli lausa meeldiv teha koos kaameraga hommikune jalutuskäik maja kõrval metsatukas. Ma arendasin välja teooria, et mulle ei meeldi külm ilm tööpäevadel, kuna siis peab olema suhteliselt viisakalt riides. See tähendab, et matkajalatsid, vanad teksad ja sooja kapuutsiga suusajope jäävad koju - erinevalt puhkepäevast.
Ja ma ei või seedida neid inimesi, kes seletavad, et milline kena ja selge pakaseline ilm, lõpuks ometi ei saja enam vett. Tore teil jah hommikul tööle tulles kena ilma imetleda auto soojendatud istmel mõnuledes. Mõned meist peavad külmetades rongi ootama (mis sest, et ootus kestab mul keskeltläbi 3 minutit ja rongijaama pääsen soojas autos :)) Igatahes, minu soov on see, et tööpäevadel oleks +10 (tulgu või vett) ja puhkepäevadel võib kuni -5 olla (nagu täna).

Siin paar tänast võtet, vaatame kas homme sajab lund ja saab korralikumaid talvepilte..











P.S. Oh sa nuga, ma ju lubasin varem oma blogibänneri esimese lume tulles uue vastu vahetada. Mul veel sobivat fotot pole, aga püüan homme midagi pildile saada.

Life in plastic - it's fantastic!

Jõulud lähenevad ja nii ka korteri suurpuhastus ja jõulutemaatika toomine sisustusse. Esimene meil loomulikult ei edene, ent teine on täies hoos. Tõime eile kuuse sisse, meeter viiskend, otse Citymarketist. Kassid seda ei näri ja okkaid ei pudene, võit missugune. Tegelikult olen ise ka üllatunud, polegi üldse paha.



Kuuse-ehteid ma pole veel hankinud, aga see-eest plaane olen teinud kohe mitmeid :P Lähiajal peab poodi suunduma kulda ja karda hankima.



Muidugi ei või selgi aastal unustada piparkoogimaja ja jõulutulesid maja ees. Ma arvan, et ootan nendega siiski detsembri alguseni, et naabrid meid päris segasena ei peaks.

Sitröeen

Eile tõime C4 koju. Pangakaardilt lahkus mitmekohaline summa ja auto oli meie.

Täna tegin minagi proovisõitu. Käsi esialgu pisut värises automaati proovides, aga nii kui auto läks liikvele, ei olnud enam mingit kahtlust. Vaimustav auto! Ja ma ei vaheta automaati enam kunagi manuaali vastu! Kõik see siduri ja käigukangiga tõmblemine on nii mõttetu, kui on olemas võimalus lihtsalt vabalt kruiisida. Ausalt öeldes minu sõiduoskused paranesid kümme korda, kuna nüüd ma ei pea pidevalt pabistama, et auto välja sureb (ja Rellu ju mitu korda surigi..) ja võin keskenduda sõitmisele, mitte käigukangi keerutamisele.

Ma ei tea, kas Aki enam saabki roolis olla, mulle hakkas nimelt hirmsalt meeldima. Täna viskasingi ta rõõmsalt metroojaama ja teatasin, et helista siis kui baarist lahkud, ma tulen kas metroole või rongile vastu! Muidugi juhul kui ma enne magama ei jää, ent see selleks :)

Ja muide, kui nüüd külla tulete, siis mahute auto tagaistmele lausa normaalselt ära ;) And now I proudly present (trummipõrin...):







Jah, tunnistan üles, hiilisin kaameraga parkimisplatsil ja tegin kiirelt paar pilti. Möödujad nagunii passisid, et no mida tropp..

Palavik

Mul on kassipalavik, st tahaks kolmandat kassi. Aga tegelikult piisab kahest küll, nii et palavikule järele ei anna (vähemalt mitte veel :)). Akil see-eest on autopalavik. Seda on kestnud nüüd vähemalt aasta. Minuarust praegune auto käib kah, aga muidugi jätkuvad vead ja remondid pole meeltmööda, rahakott ju ka õheneb. Kuigi viimasel ajal on Rellu suhteliselt korralikult käitunud, on Aki juba mudeli välja valinud ja finantsid kokku arvutanud.
Reedel käisimegi üht kandidaati vaatamas. 2005 Citroën C4 sinine automaat (värv on btw väga oluline element). Ma muidugi muud eriti öelda ei oska, kui et paistis ja tundus ok. Meie omast pannist saime ka suhteliselt hea pakkumise, arvestades seda, et ise me ei suudaks seda praegusel ebakindlal ajal mitte kuidagi taolise papi eest maha müüa. Ja no ega tal väärtus ausalt öeldes ka palju suurem pole. Aga mulle hakkas hinge, et automüüja kirtsutas meie Rellu peale nina ja kritiseeris ja halvustas. Keegi peal minu ja Aki ei tohi Rellut sõimata!!!111

Nii, laupäeval teine käik. 2005 Citroën C5 punane automaat. Sellega proovisõitu ei teinud, sisustus polnud ka eriti hea, aga no muidu igati arvestatav variant. Uurisime siis müüjalt meie auto väärtust vahetuses. Küll kiitis ikka, et suure võimsusega, haruldane auto Soomes, hästi hoitud ja põhjas polnud roostet ka üldse. Ja siis pakkus selle eest umbes poole vähem kui esimene müüja. Meie pungitasime silmi ja ütlesime, et meil on ikkagi parem pakkumine sees ja et peab mõtlema. Siis hakkas va suller õigustama, et no mis hinnas see teine auto üldse oli (alghind pisut väiksem siiski c4 kui c5) ja et see meil siin siiski vähese läbisõiduga (c4 oli veel vähem) ja et no mida siis teie õieti mõtlesite vaheraha suuruseks. Meil tekkis vahetult tahtmine poest lahkuda ja seda ka suht kähku tegime, tänasime viisakalt ja jooksime minema. Ilged sullerid ikka.

Aga nüüd ongi seis selline, et peab vist ikkagi selle esimese müüja juurde tagasi ronima. Meil kolmapäeval on esimene võimalus (ma venitaks veel rohkem, kuna autod seisavad poes, keegi ei osta nagunii, aga Akil autopalavik eks) ja ma loodan, et äkki juhtub mingi ime läbi nii, et C4 müüja helistab ja teeb veel soodsama pakkumise. Siis oleks hea minna ja tõdeda, et nooojah no eks me vist siis võtame ära, ho-ho-ho.

Tuleval nädalal jutt jätkub, eks siis näis, mis tulemus on. Kas C4 või ikka veel Rellu ... Stay tuned!

100!

See on mu sajas postitus, hirmus palju olen jahunud.

Eile käisime huvi pärast lemmikloomamessil. Loomi ja linde oli igasuguseid, papagoid, küülikud, ferretid (kodutuhkrud vms), hobused, alpakad, koerad, kassid, rotid, merisead, maod ja kalad. Kasse oli suhteliselt vähe, aga see-eest minu jaoks tõmbenumber oli küülikute tõkkejooks.

Jäneste hüppevõistlusi peeti aja peale ja osa said võtta nii suuremad kui väiksemad isendid. Ükshaaval lasti jänkud koos omanikuga rajale, valjad kaelas, ja omanik üritas neid hüppama saada. Mõned kalpsasid suhteliselt kiirelt ja osavalt raja läbi, teisi pidi tükk aega tagant lükkama ja nügima. Eriti häid pilte neist pole, aga siin paar näidet. Bunway Airlines is now landing!






See peaks olema alpaka, saagem tuttavaks:



Muidu seal rahvamassi seas väga tiirutada ei jaksanud, endal ju koduski loomaaed ootamas. Üks neist just magabki muide mu jalgadel ja soojendab kenasti.

Õhtul käisime sõpradel külas, sai söödud ja joodud nii, et täna oli kergelt väsinud olek. Parim asi oli magustoidu kõrvale pakutud iiri kohv, päris õige iiri viskiga (Jameson) tehtud, peal ise vahustatud vahukoor, nämm. Minu uus lemmik. Ma hakkan viskis nägema positiivseid pooli, polegi ehk täiesti mõttetu jook.
Mis siis muud, kena algavat nädalat ja ärge unustage talverehve alla vahetada (või no mine tea, teil seal lõunas vast pole veel vaja...)!