Ja juttu jätkub kauemaks

Mulle endale meeldib lugeda selliseid blogisid, kuhu tihti kirjutatakse. Vähemalt ülepäeva võiks ikka uus postitus ilmuda. Ise ma muidugi selliseid kõrgeid standardeid täita ei suuda.
Ma ei teagi, mida ma peaks tegema, et mul esiteks oleks, millest kirjutada ja et mul leiduks aega seda kõike kirja panna. Ma olen kahjuks veel piinlikult täpne oma teksti suhtes, loen lauseid mitu korda läbi ja muudan sõnastust (nüüd kõik lugejad hoiavad oiates peast kinni ja imestavad, et sellise jura jaoks kulub mul nii palju aega :)), seega läheb mul tavaliselt ühe postituse peale umbes tunnike. Piltidega peab ka mässama ja puha. (Küll ma olen ikka tubli, et üldse midagi suudan kirjutada eks :))

Aga täna ma mõtlesin, et kirjutan lihtsalt mingit soga ja viskan paar pilti üles ja siis on jälle natukeseks ajaks rahu majas, südametunnistus ei koputa enam, et kuule millal viimati blogisse kirjutasid.
Tegelikult vist südametunnistus ei koputa? Jeerum ma ei mäleta enam neid lauseid. Pigem vist öeldakse, et miski koputab südametunnistuse pihta? Olgu kuidas on, läks juba ja täna ma oma lauseid ei paranda.

Tuli muide hetkel meelde, et nägin umbes kuu aega tagasi Helsingi kesklinnas Teist Arnoldit. Jutustas elavalt midagi kolmele tüdrukule. Arnold ju vist ka pidi nüüd siin tööl käima, mingis peenes restoranis?

Järgmiseks kavatsen ära nõiduda meie suvise reisi ja käin siin rõõmsalt välja, et täna broneerisin ära lennud ja hotellid Shotimaal. Plaan on juulis lennata Edinburghi, rentida sealt auto (loodame, et avariid ei tee, vasakpoolne liiklus..) ja kimada esiteks põhja ja siis läände. Põnev..

Jätkan surfamist teemalt teemale ja teatan nüüd, et white is the new black või midagi taolist ja teen natuke stiiliblogi ka. Igatahes siin on stiiliblogid hirmus popid, inimesed panevad netti üles pilte oma päeva riietusest ning moodsatest leidudest ja eks ma pean ka trendidega kaasa minema. Seega siin teile paar pilti (teise jaoks tegin vist umbes 10 võtet.. kaamera aknalauale ja ise jooksuga kapi ette, Aki ilmselt teises toas mõtles, et ma ära keeranud).

Tegelt ma olen hirmus rahul, et leidsin valge kampsuni (pildil nagu ikka stiiliblogile kohane, pole pead näha) ning valge seeliku. Maitea veel, kuhu ma nendega lähen, istuda ju vähemalt selle seelikuga kuhugi ei julge. Aga siin nad on, tadaa:







































Järgmiseks korraks jätan eelmise nädalavahetuse kirjelduse ja piltide postitamise. Juhul kui järgmine nädalavahetus enne peale ei tule.